"patsipunutud" - 1 õppematerjal

Sünd ja tavad

2. SÜNNITUS Matthias Johann Eisen (1857-1934) on sauna nimetanud vanade eestlaste pühakojaks- saunas hoolitseti ihu puhtuse ja tervise eest; saunas tuli inimene ilmale ja saunas pandi ta oma eluõhtul maha pikkadele õlgedele, et jätta kombekohaselt hüvasti selle ilma tegemiste ja toimetamistega. [1, lk 23] Sünnitajale köeti saun eriliselt valitud puudega ning küla `'vana tark naine'', ämmamoor, aitas lapsed ilmale tuua. Sünnitamise ajal oli naisel särk seljas ning patsipunutud juuste peal oli pearätik või rahvarõivapeakate. Sünnitati enamasti põrandal õlgedel lamades. Tuntud kombe kohaselt pidi mees panema ristatud kirved räästasse, kui naisel algasid sünnitusvalud. Samuti usuti, et noorik sünnitab kergesti, kui ta vanemate kodust lahkudes astub muna katki. [ 1, lk 23 ], [3], [4] Kui lapsele esimest korda särk selga pandi, jälgiti hoolega, kumb käsi esimesena