Mein Kampf
Esiteks mängis saatuslikku rolli partei ebaselge ettekujutus sellest tähendusest, mida omab
sotsiaalne probleem uue, oma olemuselt revolutsioonilise partei jaoks.
Kuna Schönerer ja tema lähimad pooldajad pöördusid esmajärjekorras ainult kodanlike kihtide
poole, võiski tulemus olla vaid väga nõrk ja arglik.
Kui asi on rahvuse või riigi siseasjades, on saksa bürgerlus, eriti selle ülemised kihid, meelestatud
niivõrd patsifistli-kult, et on valmis loovutama lausa iseennast. Üksikisik alati seda ei teadvusta,
kuid see on siiski nii. Headel aegadel, s.o. meie juhtumi puhul hea juhtimise ajal, teevad sellised
meeleolud need kihid riigi jaoks üpris hinnaliseks. Halva juhtimise ajal aga viivad need omadused
lihtsalt hirmsate tagajärgedeni. Kui kogu Saksa rahvuslik liikumine tahtis läbi viia tõeliselt tõsist
võitlust, oleks ta pidanud eelkõige püüdma oma poole võita masse. Seda ta aga teha ei suutnud ja