teadustöö Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli muusikateraapia instituudis 2–4 aastat tagasi. 2.3 Mida teeb muusikaterapeud? Muusikaterapeudid kasutavad nii instrumentaalseid kui ka vokaalseid tehnikaid, millel on oma olemuselt mittemuusikaline eesmärk - tuua esile muutus patsiendi seisundis. Muusikaterapeut alustab teraapiat patsiendi kliinilise hindamisega, kasutades selleks muusikateraapiale spetsiifilisi tehnikaid. Kogudes patsiendi kohta vajalikke andmeid, koostab ta patsiendikeskse raviplaani, hindab jooksvalt ravi kulgu ja lõpuks selle tulemust. Kõige üldisemas plaanis loob terapeut muusika ja muusikaliste tegevuste kaudu patsiendile võima- lusi elukvaliteedi parandamiseks, näiteks ärevuse ja stressi maandamiseks, valu ja 5 düskomfordi vähendamiseks mittefarmakoloogilisel teel, emotsionaalseks suhtlemiseks ja
peamine ülesanne oli pakkuda otsest patsientide ravi ja kes töötas korrapäraselt konkreetsetes kliinilistes piirkondades. Järeldused ja tulemused: Millisele järeldusele uurijad jõuavad? Uuringus osalenud õed rõhutasid õe rolli tähtsust patsientide osalemise hõlbustamisel. Õed avalikustasid strateegiaid, mis soodustasid patsiendi osalust. Need lähenemisviisid tundusid olevat austusega ja patsientide mõjuvõimu suurendamisega, mis on patsiendikeskse hoolduse põhijooned. .Kas tulemused on selgelt kirjeldatud tabelite ja graafikutena? Tulemused on kantud kahte tabelisse,mis on arusaadavad. Esimeses tabelis on õdede demograafilised andmed. Teises tabelis on õdede vaataed patsientide kohta. Kas on kirjeldatud uurimuse probleeme, mis võivad tulemusi mõjutada? Sellel uuringul on nii tugevusi,kui ka piiranguid. Huvitav, et osalejad ei tuvastanud ühtegi õega seotud takistust, kuigi mõned teadlased, kes
lihtsalt teadmatuses oma seisundist, mistõttu ei saanud pöörduda õigeaegselt, või teisenesid senine paarisuhe ja asjaolud sedavõrd, et alguses soovituna tundunud rasedus muutus vastuvõetamatuks. On levinud arusaam, et abort kahjustab naise viljakust. Ometi viitavad statistilised andmed sellele, et turvaliselt läbiviidud abort (eelnevalt korrektselt läbiviidud vajalikud uuringud ning asjakohane põletikke ennetav ravi koos patsiendikeskse nõustamisega) ei kahjusta naise võimet uuesti rasestuda. Rootsis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et abordijärgne munasarja põletik, mis võib viia viljatuseni, tekkis 1 juhul 1000-st. Tõenäoliselt on viljatuse põhjustajatena tähtsal kohal eelkõige suguliselt ülekantavad haigused, nende seas klamüdioos ja gonorröa, mitte aga abordijärgsetest põletikest tingitud tüsistused. Enamasti suhtuvad naised rasedusse suure vastutustundega, soovimatul ja soovitud
muutumine (patoanatoomia), kasutusele võetud stetoskoop (jm füüsilise vaatluse meetodid). M. Foucault räägib sellest kõigest kui ,,kliiniku sünnist" endise humoraalteoorial põhineva skolastilise meditsiini taganemisest uue anatoomilis-kliinilise lähenemise ees. Uus nn hospitaalmeditsiin oli analüütiline ja reduktsionistlik. Foucault' lähenemist, mis seletab neid arenguid Prantsuse revolutsiooni (1789) mõjudega, on ka kritiseeritud. Asi nimelt selles, et patsiendikeskse arstiõppe (kliinilise õppe) üheks alusepanijaks oli olnud juba Boerhaave Leidenis 17. sajandi lõpul. Siis võeti kasutusele ka termin kliinik (kr. k ,,voodi"). Arstiõppe minek haiglasse toimus kahesuunaliselt ühelt poolt otsisid ülikoolid enestele praktikabaase ning lõid sidemeid olemasolevate haiglatega. Teisalt tabasid haiglad ise soodsat konjunktuuri, ning asusid läbi viima erinevaid kursusi, mis mõnikord kasvatasid asjassepuutuvatest haiglatest hiljem isegi uued ülikoolid
3. Millistel territooriumidel erakorralise meditsiini tehnik oma töö käigus viibib? Milliseid käitumisreegleid ta peaks seejuures järgima? 151 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab patsientide ja lähedastega hästi toimiva suhtluse tähtsust, oskab kirjeldada anamneesi võtmise erinevate küsimusetüüpide eeliseid ja puudusi , oskab kirjeldada patsiendikeskse lähenemise põhialuseid, teab tunda alternatiivseid viise kuulmispuudega inimestega suhtlemiseks. Üldine sissejuhatus Erakorralise meditsiini tehnikutel peavad olema edukaks kiirabitööks enamad kui vaid meditsiiniteadmised. Väga oluline on selles töös suhtlusoskus. Ainult õiget tooni tabades tekib usaldus, mis võimaldab edukalt patsienti ravida. Suhtlemine tähendab rohkemat kui ainult üksteisega rääkimine. Ka kehahoiakud, näoilmed,
annaabi.ee 
