Uurimustöö Lebrehti perekonnast
Üks põnev lugu on tal veel meeles: isa sõber
pidevalt naeratas oma vastasele, kui ta hakkas maadlema. Treener muidugi nägi seda ja ta
otsustas küsida, et miks ta naerab. Sõber vastas, et naljakas on. Treener selgitas, et tuleb ikka
vihaga minna vastasega võistlema. Selleks, et sõber enam ei naeraks, tegi treener enne
maadlema minemist talle näopeksu. Sellest läks sõber alati vihaseks. See parandas nii
tulemusi kui ka oli ''vastus'' poiste linna mööda patseerimisele.
Isa on veel põhikooli ajal käinud poistekooris umbes neli aastat. Nad said käia Tallinna
laulupidudel ja reisida mööda Eestit ringi, mis tollel ajal paljudel ei olnud võimalik. Lisaks
poistekoorile käis minu isa ka kunstiringis. Sinna ta küll ise ei tahtnud minna, aga minu
vanaema viis ta vägisi sinna. Minu isa jutu järgi olevat ta olnud seal ainuke poiss. Sealt ta sai
endale ka hea joonistamise oskuse.
20
Foto 11. Võru 1