Suusatamine Suusatamine suuskadel liikumine. Maastikust, suusarajast ja lumeoludest tulenevalt kasutatakse vahelduv ja paaristõukelist sõiduviisi(klassikalist) või uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamin...
See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas.
1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks.
See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km teatesuusatamises teine ja naiskond 3 x 5 km teatesõidus kolmas.
annaabi.ee 
