ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne. Raha kasutati rohkem, kirjaoskus oli laiemalt levinud. Linna ümbritses alati müür, oli täis ehitatud.(kivimajad, kõrged, kitsad hooned) 3
mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu · Linnas abielluti suhteliselt hilja, loomulik iive tavaliselt negatiivne · Palju läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid, kerjuseid ning muud võõrast rahvast · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui
muid haruldusi, mis rahuldasid valitseva eliidi vajadust oma prestiizi tõstmiseks, vaid ka tavalisi kaupu. Kaubanduse tuiksoonteks olid Lõuna- ja Põhja-Euroopa mered, suured jõed ning siin-seal Rooma impeeriumilt pärandiks saadud teed. 13.sajand ja 14.sajandi esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi, patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi nad moodustasid tähtsusetu osa linna elanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades ning kusagil mujal ei olnud kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht
(lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat – rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See rühm oli avatud ja seetõttu muutlik. Saksamaal ja Liivimaal nimetati neid raevõimelisteks perekondadeks, s
(lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul. Patritsiaat rühm, kelle kätte kuulub linnas võim. See rühm oli avatud ja seetõttu muutlik. Saksamaal ja Liivimaal nimetati neid raevõimelisteks perekondadeks, s
*linnades levis laialt prostitutsioon *linnaelu muutis suhtumist abiellutraditsioonilised perekonnasidemed olid nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku *abielluti hiljaloomulik iive tavaliselt negatiivne 25.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud *Kasvasid aegajalt üle relvastatud kokkupõrgeteks *mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsija aadlisuguvõsad tänavalahingud *mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta *itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks 1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol
Civitas’e (kodanikkond) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad ühise esivanemaga kodanikud. See esivanem andis gens’ile nime: nomen gentile. Kliendid: Gens’i kuulusid ka kliendid, pidid alluma patroonile, ise said abi ja kaitset vajadusel. Gens: Gens jaguneb familia’ks, mille keskseks isikuks on pater familias. Patriitsid: Kõige mõjukamate gentes’te liikmed moodustavad patritsiaadi(patriitsid, patiitsiseisus). Al. a. -433, patritsiaat suletud. a. -400 hakkas tekkima uus aristokraatia. -455 abielu partneriga väljaspoolt patritsiaati lubatud. Plebeid: Plebs elab algul väljaspool gens’e: neil puudub ühine esivanem ja kultus. Siia kuulusid algselt endised kliendid ja välismaalased, keda tuli vahepeal palju juurde. Neil pole poliitilisi õigusi, pole sõjaväekohuslased, ei maksa makse. Etruski kuningad andsid
majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Hiliskeskaja kaubandus 13. sajand ja 14. sajand esimene kolmandik oli kaupmeeskonna õitseaeg. Paljudes Euroopa linnades moodustas kaupmeeste ladvik, kes oli enda kätte koondanud tohutud rikkused, linna valitseva kihi ehk patritsiaadi, kellel oli linna käekäigule otsustav mõju. Kuigi moodustasid arvuliselt tähtsusetu osa linnaelanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Neist sõltusid palgatöölised, sulased, väikekäsitöölised ja kaupmehed. Kaubandus muutub ühe süsteemsemaks ja seetõttu muutub oluliseks ka kaupmeeste haridus ja teadmised
annaabi.ee 
