Jaapan on siiani häbenev ühiskond, kus tähtsaks peetakse viisakust ja sobivat käitumist. Vana Kreeka viljakuse sümboliks oli fallos, mida võib leida Kreeka kunstis ja skulptuurides. Põhilisi Kreeka mehe arvamust naise seksuaalsusest oli see, et naine kadestas mehe peenist. Naisi peeti kui tarbeeset, kes kandsid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Kreekas arenes ka prostitutsioon, mida oli võimalik saada mitmel tasandil, kui ka suhted meeste ja noorte poiste vahel. Vanas Rooma patriarhaalses ühiskonnas ei tohtinud abielus ,,õige mees" teistele naistele naudingut pakkuda. Rooma elanikud pidid kontrollima oma keha ja tahtmisi. Seks vabalt sündinud mehega oli keelatud. Mida enam aastaid tänapäevani, hakati rääkima seksuaalsusest rohkem. Kui 14-17 saj. oli seksuaalsusest rääkimine, tegusid arvestamata, tabu teema, siis nüüd räägitakse sellest vabamalt.
kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus lapsi kasvatada, tegeleda majapidamistöödega ja hoida kodu korras ning mehe põhiülesanne on materiaalsem pool. Tänu sellisele ühiskonnas levivale arvamusele võib väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Meestele on seetõttu ka täiesti vastuvõetamatu sättida naise karjäär enda omast ettepoole ja olla ise lapsega kodus. Eesti on kinni patriarhaalses hoiakus ja seetõttu vaadatakse tihtipeale imelikult meeslasteaiakasvatajaid ja naislukkseppi. Mis tähendaks justkui, et naised ei saa selliste töödega hakkama ja mehed ei sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine.
kõrghariduse parimas Saksamaa ülikoolis. Onegin võis vaielda temaga iga asja üle (poliitikast, ajaloost, filosoofiast), nagu võrdne võrdsega. Tatjana 1.Kasvatustingimused: kasvatus Larini perekonnas tütarde kasvatamine keskendus nende abielu ettevalmistamisele, aga Tatjana ei muretsenud nendest probleemidest. Ta ei tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3.Haridus: Vanemad hoolitsesid tema kasvatuse ja hariduse eest, kuidagi ei häbenenud tema loomuliku arendamist. Lapsepõlvest meeldis Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1. Enne kohtumist Tatjanaga: Esiteks, Onegin sõitis linnast ära
tahtmine on taevariik ja me ihkame kõrget lendu. Me tahame inimväärset ja austuslikku suhtumist. Me väärime seda. Muidugi on paljud naised vihased (nagu minagi) sellepärast, et naiste rolli on aastasadu alahinnatud või iseenesestmõistetavaks peetud, kuid see ei tähenda, et me sooviks nüüd meestele samasugust sajanditepikkust rõhumist. Asi pole selles, kellele kuulus võim. Asi pole selles, kes jääb peale. Asi on väärtustamises. Feminismi point on võrdsus. Me elame patriarhaalses ühiskonnas, mõjutagu see siis sind või mitte. Aga isegi kui ei mõjuta, ei peaks keegi kunagi vaikima seetõttu, et see paneb kedagi hetkel valitsevat ebamugavasse olukorda. Kas tead, mis on ebamugav? Olla ahistatud kellegi poolt, kellest sa kord lugu pidasid. Käia hirmus võtmed sõrmenukkide vahele peidetud ka päevavalguses, sest kes teab, kelle silmis on su roll midagi muud, kui vaid tänaval poest kojukõndija. Saada
Tööandja ei saa nii kergelt enam eeldada, et nt 25 aastast naist ei tasu tööle võtta, kuna paari aasta jooksul saab ta lapse ja siis 1 Liiga suure mahu tõttu kitsendasin teemat ning keskendun antud essees eelkõige Eesti olukorrale jääb pikalt puhkusele, sest sama võib teha ka meestöötaja. Seega on naistel ka varasemast suurem võimalus tööle saada erinevatesse kohtadesse. Kuivõrd on naiste tingimused paranenud ja võrdsustunud ,elame me endiselt võrdlemisi patriarhaalses ühiskonnas, kuid seda ei saa enam ainult meeste süüks panna. Kuskile on „areng“ seisma jäänud, kuid selle arengu takistajaks on paradoksaalsel kombel suuresti naised ise. Kõrgharidust omandavad rohkem naised, kui mehed, kuid ometi ei oska nad tihti sellega midagi peale hakata. Kuigi äsja nimetati ametisse Eesti esimene naispresident, siis poliitikas domineerivad ikka mehed. Asi pole selles, nagu poleks naistel seda võimalust mõjuvatele kohtadele
kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta... Kõik õppimisega seonduv oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises ning seda oli vaja selleks, et mõista paremini kirikuteenistust. Kirikuharidus oli üldine ja ainus haridus, mis kehtis kõikide laste jaoks. Vana- Vene ühiskonna pedagoogika tugines Vanale Testamendile, mille järgi valitses karm patriarhaat, kus mehel oli tohutu võim oma pereliikmete üle. Patriarhaalses vene ühiskonnas peeti õpetatud meestest lugu ning pereisad püüdsid igati oma poega kellegi juurde õppima anda, et nad paremale järjele jõuaksid. Joonis 3- leheküljed kogumikust Domostroi (http://people.pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009.jpg) Jaapanlased Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Perekonnas valitses range hierarhia ning pere vaieldamatuks liidriks oli loomulikult isa. Lapsed pidid vastuvaidlematult alluma oma
olemusest, põhjustest ja tagajärgedest eri sihtrühmadele on vajalik. Inimkaubanduse ja prostitutsiooni teema õppekavasse viimine nii sotsiaaltöötajatel kui politseil ja tulevastel õpetajatel tuleks kasuks. Nõudluse vähendamine ja meeste kaasamine ennetustöösse praegu on ikka veel paljudel tunne, et tegemist on naiste teemaga. See tunne kinnitab ühtlasi, et naiste teemad on väheolulised seega elame endiselt patriarhaalses ühiskonnas ja arenguruumi jagub kõvasti. Tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu, aga ka nt Rootsi, USA, Norra saatkondade toele on juba palju inimkaubanduseteemalist teavitustööd tehtud ja konkreetseid abiprogrammegi ellu viidud. Nüüd tuleb ka valitsusel endale teadvustada, et meie ülisuured probleemid nagu AIDSi levik ja narkomaania on seotud prostitutsiooni ja inimkaubandusega ning selleks, et ühe suhtes midagi ära teha, on vaja kõiki probleeme terviklikult käsitleda.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks. Radikaalne feminism mehed on kogu inimkonna ajaloo jooksul (igat tüüpi ühiskonnas) naisi rõhunud, neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On
ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tõttu vangistatakse Timo ja see võib olla ka tema enneaegse surma põhjus. Eba-aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38)
maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism" oli ohtlik kogu naisliikumisele. Prantsusmaal marssisid "politique et psychanalyse" rühma liikmed naistepäeval koguni tänaval kandes loosungit "Maha feminism!" Kuigi prantsuse teooriates esineb sisemisi vastuolusid ja ebajärjekindlust, olid need tihedalt
E.) Rahvus ei ole inimese loomuomadus F.) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, mis aitab legitimeerida modernses riigid valitseva klassi huvides toimivat keskvõimu G.) Rahvus on kujutletud kogukond H.) 8 3p. Film “Umoja, the village where men are forbidden” (2008) kajastab järgnevaid teemasid (vali kolm õiget varianti): A.) Inimõiguste propageerimist traditsioonilises hõimuühiskonnas B.) Naiste haavatavat positsiooni patriarhaalses ühiskonnas. C.) Naiste vägistamise tagajärgi Samburu ühiskonnas. 2p. Kirjeldage mõnda suguluse arvestamise süsteemi, mis erineb tänapäeva Eesti kultuurile omasest tavast. A.) Meie oleme biliteraalsed ehk arvestame mõlema suguvõsa poolega kuid on olemas ka patrilineraarseid sugukondi, kus eelistatakse meessuguvõsa poolt ning on olemas ka matrilineraarseid sugukondi, kus eelistatakse naissuguvõsa poolt. 2p. Seostage mõisted ideoloogia, diskursus, võim ja haridus.
Showalter arvab, et naiskriitika on viis õppida midagi kindlat, kestvat ja tõelist naiste ja kirjanduskultuuri suhtest5 4 Töö koostaja vaba tõlge 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Elaine_Showalter 7 3. Feministlik kirjanduskriitika Feministlik kirjanduskriitika sai alguse naisõiguslaste poliitilisest liikumisest, kui feministide uurimisobjektiks oli naiste staatus patriarhaalses ühiskonnas, kus vaigistati naiste hääled. Feministliku kirjandusteooria ajalugu on segane, kuid kõige lihtsamalt öeldes seostus see enne 1970ndaid naiste autorluse poliitikaga ja naiste esindatusega kirjanduses. Sellest alates on feministlik kirjanduskriitika võtnud mitmeid uusi suundi. Feministlik kirjandusteooria on keeruline, dünaamiline meetod, mis põimub teiste kirjandusteooria meetoditega ning on seotud ka homoseksuaalsete uuringutega.
mõju. Polügaamia ehk mitmenaisepidamine kehtestus majandussuhete tähtsa osisena: mees vajas elatise hankimiseks võimalikult palju töökäsi. Kolmeteistkümnendal sajandil kuulutasid Albertus Magnus ja Thomas Aquinost oma veendumust, et naine on võimeline astuma läbikäimisse Saatanaga. Sellel põhjusel mõistis inkvisitsioon tuleriidale palju naisi. Naise vaimne orjastamine oli sel moel lõpule viidud. Vastandina lubas mees patriarhaalses ühiskonnas endale täielikku seksuaalset vabadust. Prostitutsioon aina kasvas. Naisest polevat mehele mingit tuge, vastupidi ta võivat mehe oma võludega hukutada. Polügaamia tähendab seda, et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Polügaamia tekkimise tõukejõuks oli töökäte puudus põllunduses ja sellest sai ajapikku mitme usundi tähtis osa. Islam hindab naisi väga madalalt, sest peab neid arult töntsiks. ''Naine on põld, mis kuulub
ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tõttu vangistatakse Timo ja see võib olla ka tema enneaegse surma põhjus. Eba-aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna käitumist talupoegadega jõleduseks (lk 38)
Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg-
need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tõttu vangistatakse Timo ja see võib olla ka tema enneaegse surma põhjus. Eba- aadelliku seisukoha võtab Timo ka talurahvaküsimuses: ta nimetab aadelkonna
on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks. 5 2.Naiselikkus Naiselikkuse või naiseliku mõiste ,,vaieldavusest" võib kõnelda niivõrd kui selle konstrueeritud, ideologiseeritud ja ühiskondlikult oktruajeeritud sotsiaalse ning kultuurilise kategooria defineerimisel tänapäeval põrkuvad kokku mehe ja naise või subjekti ja objekti nägemis- ning mõtlemismustrid patriarhaalses maailmas. Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada üksnes bioloogiast, pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia. Naise kui kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, ,,teise" ja ,,naiselikkuse" ignoreerimisega toimub ajalooliselt subjekti kujundamine. Enamik naissoo esteetilisi vajadusi, loomingulisi võimeid tõrjutakse meie kultuuriloo tsentrist eemale tõugatud äärealadele,
„mehelikkusest“ ja „naiselikkusest“ ei saavutanud talupojakultuuris nii suurt vastandust kui näiteks linnakultuuris. Eesti rahvapärimusest võib leida mehe ja naise tavapäraseid rolle lõhkuvaid või naeruvääristavaid kombeid ja tavasid. Nende funktsiooniks oli tõenäoliselt maandada pingeid, mis võisid tekkida jäika normatiivse mehelikkuse või naiselikkuse mudelisse mahtumisega. Seto naiste paabapraasnik oli harilikult vastlanädala neljapäeval peetav naiste pidu, kus patriarhaalses külas elavatel abielunaistel oli õigus kord aastas käituda „halbade“ naiste ja rikkuda kõiki igapäevaseid nende sugupoole ja staatusega seotud norme. Paabapraasnikul 14 kogunesid abielunaised ühte tallu kokku, kus joodi, söödi, lauldi ja tantsiti ning õeti ette lõbureise lähiküladesse. Sel päeval oldi meeste suhtes agressiivsed ning unustati laste ja kariloomade eest hoolitsemine
sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. Marksistlik feminism – naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks. Radikaalne feminism – mehed on kogu inimkonna ajaloo jooksul (igat tüüpi ühiskonnas) naisi rõhunud, neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria – ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki
Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik, ema hell, suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutudsalapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine. Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Sokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvisoki, mis
h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni, võitleb ideaalse ühiskonna poole ilma võitluseta i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta , psühholoogiline teos. j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Fjodor Mihhailovits Dostojevski sündis 11. septembril 1821. aastal Moskvas arsti perekonnas, kus oli ühtekokku üheksa last. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. 1836. aastal suri ema. Aastatel 1838-1842 õppis ta Peterburi sõjaväeinseneride koolis. Õpingute ajal tapsid talupojad tema isa. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal, pärast kooli edukat lõpetamist alustas ta teenistust sõjaministeeriumis. 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata
identiteediloomega, kuid lisaks sellele luuakse pilt endast kui ,,kangelasest", kes kontrollib seda segadust väljaspool läbi omanduse, võbiolla irooniaga, aga see on ka selline üldlevinud praktika. Kangelane ja maskeraad on vastuolulised terminid või praktikad, kuid see ei tähenda, et need on valed. Naiste maskeraadi tehnika võib olla n.ö emantsipatsioonitehnika, mille abil suunatakse mees- ,,kangelase" ,,male gaze" kõrvale. Sest me elame patriarhaalses maailmas. Kuid mehelikkusest ja naiselikkusest on üldse raske rääkida, sest tänapäevases kultuuris lähenetakse nendele markeerijatele nagu ühele paljudest eriustest, mis iseloomustasid ,,traditsioonilist" korda. Nagu osa folkloorist või ajaloost. Riietus - 80ndate naine ja 2009 mees (krae, sall, tukk Juku sünnipäeval). Samamoodi sooliste märkidega Oluline küsimus: Seega positiivne pilk ütleb, et naised ei ole passiivsed, vaid aktiivsed oma rolli loomisele tarbimise läbi
intellektuaalselt ja kultuuriliselt aktiivsete naiste olukorda lüüasaanu seisukohalt. Näitena sellest kultuurilisest ümberkujundustööst võime viidata paljudele naistele, kes on võtnud 66 endale ränga ülesande teha Freudi psühhoanalüüsist tõeliselt feministlike analüüside allikas sugupoolte vahe ja soo tõlgendamiseks patriarhaalses ühiskonnas Feministlike tekstide ja naiste tekstide sagedase äravahetamise taga seisab enesestmõistetavaks peetavate oletuste keerukas võrgustik Uskuda, et ühine naiskogemus iseenesest kutsub esile naiste olukorra feministliku analüüsi, tähendab olla ühekorraga poliitiliselt naiivne ja teoreetiliselt ebateadlik. Marksistlik arusaam teooria ja praktika paratamatust dialektilisest seosest kehtib ka seose kohta naiskogemuse ja feministliku poliitika vahel.
annaabi.ee 
