Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006, ’’Inimene ja ühiskond’’ lk.109 Kristina, 2011, http://www.annaabi.ee/Referaat-feminismist-m58440.html 8.05.2014
Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik patriarhaalseks tituleeritud ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. 5.1. Feminism Nõukogude Eestis Sellele järgnes viiekümneaastane sotsialismiperiood, nõukogude kogemus, kus suruti alla igasugune isiklik algatus. Kuid siis olid nii poisid kui tüdrukud ja mehed ning naised võrdsed. Selle aja õpilased nii poisid kui tüdrukud, jooksid võrdselt gaasimaskid peas ümber koolimaja,
rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat: tülid lahendatakse karjumise ja füüsilise vägivalla abil. Tuleb ette ka peidetud agressiivsus, mille korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994). Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab situatsiooni, kus mees valitseb oma pere füüsilist jõudu ning teisi kontrollistrateegiaid kasutades, mille tulemusena naise ja laste vigastused või surm. Kokkuvõtteks: naised langevad sagedamini mõrvade ohvriteks kui mehed. Mis puudutab vanemaid inimesi, on nad samuti ohus teiste inimeste poolt tuleneva vagivalla all
kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on
seisneb kriitika ka selles, et miks on mõni teos saanud mingi olulise tähelepanu osaliseks ja mõni teine mitte. Lisaks, kes seab kaanonit kokku (kriitikud, kirjandusteadlased, õpetajad). Kas mingi teos on väärt kuuluma kaanonisse? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip on kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega. Maailmakirjanduse kaanon esindab valget rassi, meessugu, Euroopa päritolu, seega peetakse seda rassistlikuks, imperialistlikuks (suurriiklik) ja patriarhaalseks. 20 Eurotsentristlik vs avatud kaanon multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanikke, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teosed. AGA kaanon on mitme eri tasandi normide ja tegurite rühm, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne rase ja nende haakuvus ajast aega
ebaõiglased riigivormid: 1) türannia voorusetu üksikisiku piiramatu võim 2) oligarhia võim on majandusliku ladviku käes, kes paneb teised kodanikud selle kaudu sõltuvusse; 3) demokraatia väheväärtusliku, madala ehk voorusetu massi vägivallavalitsus (diktatuur) riigivormide arenguskeemiks Aristotelese järgi on: monarhia -> pärilik aristokraatia -> vabariik -> oligarhia -> türannia -> demokraatia -> monarhia Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks (isa). Kuna isa ülesandeks on kindlustada perekonna heaolu, anda igale pereliikmele ülesanne, hoida ära konfliktid ning kaitsta perekonda, siis on ka riigi ning valitsejate ülesanded samad. Riigi kui suure perekonna liikmed on oma staatuselt kas kodanikud või võõrad. Kodanikud on seejuures suhteliselt kitsas ring isikuid: kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, alla 30-aasta vanused ja relvakandmiseks kõlbamatud mehed ning muidugi mõista välismaalased (võõrad).
Isa isik oli väga tähtis Tolstoi kirjanikuks kujunemise puhul. Isa oli talle igasuguseks eeskujuks. Isa käitumisstrateegia avaldas otseselt mõju ka Tolstoi käitumisstrateegiale. Isa oli aadlik, kes teadlikult organiseeris oma elu mõisas. Seda elu-olu võiks võrrelda Gogoli jutustusega ,,Vana aja mõisnikud". Gogol kirjeldab mõisnikuabielupaari, kes elavad oma mõisas alaliselt, ei lahku sealt ja armastavad oma mõisat. Sellist eluviisi nimetatakse arhailiseks, patriarhaalseks. Tolstoi isa on uhke aristokraat, uhke oma päritolu üle. Võtab vastu ainult kõrgest soost isikuid. Säilitab teadlikult oma patriarhaarset eluviisi. Elu moodsate tendentsidega ta kaasa ei läinud. Selline käitumine oli Tolstoi isale omane pärast 1812. aastat sõda Napoleoniga. Pärast sõda tõusis paljude aristokraatide eluhoiak. Tolstoi isa osales seal sõjas. Ta tahtis säilitada vanu patriarhaalseid käitumisviise. Ema suri, kui Tolstoi oli 2-aastane
annaabi.ee 
