kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba.
ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks. Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas metropoliit ja läänes peapiiskop. Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa. Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter. Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni.
paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik ülemvõim Rooma paavstil. Idas omas enam autoriteeti Konstantinoopoli patriarh, kuigi mitmed patriarhaadid olid iseseisvad. Ajapikku kujunesid lahknevused õpetuses ja usutoimingute praktikas. Läänekirikus olid enam tähelepanu all isikukesksed küsimused nagu patt, karistus, tasu ja pääsemine. Idas arutleti rohkem kolmainsuse ja Kristuse olemuse üle. Lõplik lahkulöömine toimus 1054. aastal. Ületamatuks osutus vaidlusküsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast, nagu väitis idakirik, või nii Isast kui Pojast, nagu kinnitas läänekirik.
- Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid - Ariaanlus ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine - Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid - Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine - Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus - 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks - Photiose skisma poliit. Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti..
· Pühakutepäevad · Maarjapäevad Sümbolid · Rist Peetruse-rist · Krutsifiks · Tuvi, tuleleek Kristlus · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) Kirikukogud ja usutunnistus (Apostellik u-t 2-3.saj; Nikaia usutunnistus 325) 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine 416 riigiametnikeks ainult kristlased · Lääne tsivilisatsioon ja kristlus Õigeusk, ortodoksiad · Ida-kirik · Patriarhaadid ja patriarhid (Rooma patriarh ehk Rooma paavst) Konstantinoopoli patriarh Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Jeruusalemma patriarh Bulgaaria patriarh (1235; 1953) Serbia patriarh (1346; 1920) Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1589; 1917) Rumeenia patriarh (1925) · Konstantinoopoli e Oikumeeniline patriarhaat Patriarh Bartholomaios I · Moskva patriarhaat (1589)
protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat, Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat. Õigeusu kirik asub valdavalt idas Kreekas, Venemaal. Väliseks sümboliks on tal rist, millel ülaosas on inri märk ja alaosas viltune puu, mille peale Kristus jalgu toetas. Õigeusu kirikul on patriarhid ja patriarhaadid. Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat (1589), millel on poliitilist ja muud jõudu. Erakud, kõrbeisikud läksid pakku maailma eest, üks neist Püha Antonius. ,,Kõrbeisade tarkus". Õigeusu kiriku aluseks on mungad ja kloostrid, mis traditsiooni edasi kannavad nt 12 Athose mäe 20 kloostrit
annaabi.ee 
