Ludomaania ehk kasiinosõltuvus Eestis on ligi 25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast, selgus Faktumi uuringust. Mõningaid probleeme õnnemängudega esineb ligi 100.000 inimesel. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni, potentsiaalsetest patoloogilistest mängijatest pooltel jääb maksimaalne päevasumma alla 100 krooni. Ludomaania ehk mängusõltuvus * võimetus mängimist lõpetada * laenude võtmine mängimise finantseerimiseks * raha nägemine mitte elatus-, vaid mänguvahendina * muutused mängija karakteris, valetamine ja saltsemine * mängimise kahetsemine ja häbenemine * riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu
(rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed? Tromboosi võivad põhjustada verevoolu aeglustumine, põletikulised protsessid, veresoone seina kahjustused, vere hüübivustõus. Võib põhjustada surma või nekroosi. 33. Mis on emboolia? Milline see on? Emboolia on veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. See tekkib patoloogilistest tingimustest, liigub verevooluga ühest kohast teise, ummistab veresoone valendikku. 34. Milliseid embooliad on? Eristatakse trombembooliat, rasvembooliat, õhkembooliat, gaasembooliat, kude- ja rakkembooliat, bakterembooliat ja võõrkehaembooliat. 35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab? Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni
muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talituseks hädavajalik miinimum on 27 bioelementi Liigitus: Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S · Esinevad biomolekulides aatomitena
,,Oma" vastased (autoreaktiivsed) B- ja T-rakud tekivad ka täiesti tervetel inimestel. Nende eest kaitseb meid immunoloogiline tolerants. Autoimmuunsuse põhjustavad need autoreaktiivsed rakud, mida tolerants ei ole elimineerinud. Immunoloogiline tolerants-lümfotsüütide poolne antigeeni ignoreerimine. Aegunud klassifikatsiooni järgi jagati autoimmuunhaigused süsteemseteks ja organspetsiifilisteks või paikseteks (sõltuvalt iga haiguse peamistest kliinilis-patoloogilistest tunnustest). Lokaalsed võivad olla näiteks endokrinoloogilised (I tüüpi suhkurtõbi, Hashimoto türeoidiit), dermatoloogilised (harilik vill-lööve) või hematoloogilised (autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Süsteemsed autoimmuunhaigused hõlmavad SLE-d, reumatoid artriiti. Need haigused on seotud autoantikehadega antigeenide vastu, mis ei ole koespetsiifilised. Autoantikehad oma koe struktuuride vastu
- Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed - Kaugelearenenud seisundite puhul on muutusi kõikide funktsioonide osas, sooritustase eri võimetes ühtlustub, raske diferentseerida erinevad diagnoose - Tüüpiline on komorbiidsus nt depressiooni kaasumine - … Vaskulaarsed häired - Ajuinsult – kiire tekkega fokaalne neuroloogiline häire patoloogilistest protsessidest veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal
(põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi.
- Farmakoloogiline efekt on pöörduv kuna ravim-retseptor kompleksi moodustumine on pöörduv - Farmakoloogilised efektid on proportsionaalsed ravimi poolt okupeeritud retseptorite hulgaga - Teatud määral on mõistlik retseptoreid blokeerida Ravimi toime sõltub erinevatest teguritest - Toime sõltuvus organismist nt iga - Organimsi individuaalne tundlikkus - Toimivuse sõltuvus oganismi funktsionaalsest seisundist ja patoloogilistest protsessidest - Tomimvuse sõltuvus haige suhtumisest ravimisse (platseeboefekt); inimese suhtumine ravimisse võib mõjutada selle toimivust Neurotransmitterite kasutamine farmakoteraapias - Neurotransmitterite kasutamisel on võimalik mõjutada närviimpulside kulgemist - Neurotransmitterid võivad moduleerida närvisüsteemi toimimist suurendades pidurdust või erutust - Ravimite abil on võimalik sünapside tasemel moduleerida närvisüsteemi toimimise häireid
XII LOENG Millised on neuroloogilise läbivaatuse peamised osad? - Anamneesi kogumine – endalt ja tuttavalt, kuidas haigus on kulgenud - Füüsilise seisundi uurimine - Muudu uuringud täiendava info saamiseks – EEG; MRT; CT; muud kuvamisuuringud - Kognitiivse seisundi hindamine o Kuidas patsient ise oma seisundist aru saab Mis on insult? Kiire tekkega fokaalne neuroloogiline äire patoloogilistest protsessidest veresoontes. - Sümptomid peaksid kestma rohkem kui 24h - 3 tüüpi: isheemiline (takistus), intratserebraalne hemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia - Võib esineda igas vanuses, ka enne sündi - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus, kõnehäired, taju häired, nägemishäired, sõltub milline veresoon ummistunud on. Mis on isheemia? Mille tõttu võib isheemia tekkida? Mis on hemorraagia? - Veritsus ajukoes - U 20% insultidest on hemorraagilised
kardiovaskulaarsüsteemist. Liigutuste kontroll ja ajend on juhitud tsentraalse ja perifeerse närvisüsteemi poolt ning kardiovaskulaarsüsteem varustab luid, liigeseid ja lihaseid toitainete ja hapnikuga. Vananemisest tingitud muutusi on võimatu peatada, kuid tänu teadmistele, mis võimaldavad vähendada haiguste ja õnnetuste riske, saame hoida organismi nii terve ja aktiivsena kui võimalik. On väga tähtis, et füsioterapeut omaks teadmisi keha normaalsetest ja patoloogilistest muutustest. Erialased teadmised tagavad edu otsuste vastuvõtmisel kliinilises situatsioonis, samas peab füsioterapeut patsiendile seletama, mis on tema poolt soovitatud konkreetse harjutuse põhjendus või miks peab vastavat igapäevaelu tegevust muutma. Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt.
Kummalisel kombel arvavad enamus tulnukate inimröövi üleelanutest, et nende kogemus võis olla pigem halb unenägu, kui reaalne sündmus. Kui nad aga hiljem psühhiaatrilise uurimuse käigus siiski avastavad, et tegemist oli ikkagi reaalse sündmusega, valdab neid hirm ja ebakindlus võimalike korduvate juhtumite pärast tulevikus. Ei ole olemas mitte ühtegi tõendusmaterjali selle kohta, et tulnukate inimröövid oleksid põhjustatud mingisugustest psühhotraumadest või muudest patoloogilistest kogemustest. Mack leidis ka seda, et need ei ole valemälestused ega ka inimeste enda poolt loodud mälestused. Uuritavate peal on kasutatud ka hüpnoosi võtteid, et läbielanud 11 saaksid oma kogemusi võimalikult täpselt taas üleelada ja neid siis kirjeldada. Mack leidis, et hüpnoos on võimeline segama inimese mälu funktsioneerimist, kuid seda ei tasu ka eeldada.
annaabi.ee 
