liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia
Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) August Weisman (1834-1914, temast tuleb juttu edaspidi, geneetikaga seoses) arvas, et üherakulistel organismidel puudub loomulik surm. Igatahes hakkas tunduma, et surm on midagi erakorralist, tekkinud evolutsiooni mingis faasis nt hulkraksusele ülemineku puhul. (On ju loogiline arvata, et surm on evolutsiooniliselt hilisem kui elu.) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Loomulik surm, kui saabub, naudib ,,surma instinkti" kohalolu. Meditsiini ülesanne oleks hoida organismi ,,töös" (tagada nö kehaline surematus). Surma käsitlus muutub meditsiini keskseks see saabub siis, kui arstiteadus ei suuda seda ära hoida. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus
annaabi.ee 
