NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
ei mõjuta mingilgi määral tuleviku teadustööd. Aktivisti ja advokaadi Andrew Kimbrelli
hinnangul oli aga tegu kõige suurema juriidilise valearvestusega kohtu ajaloos, kus hinnati
valesti Chakrabarty asjast tuleneva edasist patenteerimist. 54 Seega on Ühendriikide kõrgeima
kohtu lahendist tuletatav põhimõte, et juhul kui aine või elusorganism on inimtegevuse
tulemusel tekkinud, siis tulemile patent ka tagatakse.
Kokkuvõtvalt jaguneb sünteesitud ainete patenteeritavaks muutmine kahte külge, esiteks
annab see leiutajatele motiivi tulla välja sünteesitud ainega, teiseks aga kannustab see
konkurente ja mitteärilisi ettevõtmisi, kelle eesmärgiks oleks tõendada sünteesitud aine
esinemist looduses, et niiviisi panna leiutajaid enda taotlusi üle vaatama.55
54
Ühendriikide Riigikohtus asjas Diamond v. Chakrabarty, 447 U.S 303 (1980).
55
M. Schellekens (viide 3), lk 53.