Company telefone kohandama. See inspireeris teda ostma Siemensi telefone ja veelgi põhjalikumalt analüüsima nende tehnoloogiat. Tänu oma firma tehtud remonditöödele Telegrafverketile ja Rootsi Raudteele oli ta tuttav Bell ja Siemens Halske telefonidega. Ta täiendas neid eesmärgiga toota kõrgema kvaliteediga seade. Neid hakkasid kasutama uued telefonifirmad, nagu Rikstelefon, et pakkuda odavamat teenust kui Bell Group. Kuna Bell ei olnud oma leiutisi Skandinaavias patenteerinud, polnud Ericssonil patendi ega litsentsitasuga probleeme. Tema seadmetevalmistaja teadmised peegeldusid telefonivalmistamise standardites ja viimistluses. Aasta lõpus hakkas ta ise tootma Siemensi sarnaseid telefone, esimene toode valmis aastal 1879. Ericsson tutvustas maailma esimest täisautomaatset mobiiltelefoni süsteemi MTA-d 1956. 1960 tõi ta turule maailma ühe esimestest hands-free valjuhäälditelefonidest.
eksperimendid ebaõnnestusid, ning see kiirendas nende tööd märgatavalt. Pearson, kes järgis Shockley nõuandeid, sai lõpuks mingid tõendusmaterjalid võimsuse võimendamisest. 1947. aasta detsember oli Belli laboratooriumis "imede kuu", sest Bardeen ja Brattain lõid punktkontakti transistori, mis teostas võimenduse. Järgmisel kuul asusid Belli laboratooriumi volinikud töötama patenditaotluste kallal. Volinikud avastasid aga, et Julius Lilienfeld oli neist ette jõudnud ja patenteerinud Shockley avastatud väljanähtusprintsiibi juba 1930. aastal. See nurjas neljast patendist ühe, mis oli Bardeeni-Brattaini punktkontakti disain. Samal ajal kinnitati aga ülejäänud kolm patenti ja elektrolüüsil põhinevad transistorid kandsid Bardeeni, Gibney ja Brattaini nimesid, nemad olevat olnud siis selle leiutajad. Shockley nime ei olnud aga üheski patendiavalduses mainitud. See vihastas Shockleyt, kes arvas, et tema nimi peaks samuti
Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele. Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem. 1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Ta uuris kuiv- plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat
Audi - võidusõitude kuningas Horchi tehaste toretsevast võidukäigust maailma autotööstuse esiridadesse ei olnud firma loojal endal enam sooja ega külma. Juba 1909. aastal oli ta ettevõttest eriarvamuste tõttu juhtkonna ja nõukoguga nelja tuule poole läinud. Ent Horchi nimi maksis. Ja maksis palju. 72 tunniga õnnestus tal oma sõpradelt ja äripartneritelt kokku saada 200 tuhat marka ning see raha oli esimeseks seemneks juba uue firma rahakotis. Et aga tema eelmine firma oli patenteerinud ka Horchi nime, ei olnud autotööstur ise enam selle peremees ega saanud teda kasutada uue firma sildil. Nii sündiski sõnademängu tulemusena Audi (audire=hören, e.k. kuulma, audi=höre! horch!, e.k. kuula! kuulata!). Juba enne I maailmasõda tuli Audi konveierilt Zwickaust uus ja vägagi muljetavaldav mudel Audi D, mille jalamaid valis oma sõiduriistaks ka Saksi kuningas. Lisaks silmailule võitis see mudel tolle aja maailma kõige raskema võidusõidu - rahvusvahelise Austria Alpiralli
pakiautomaadid, mis on postiteenusest kiirem ja lihtsam. Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post, SmartPost, ExpressPost. Postiside Raadioside. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel - raadiosaatja poolt eetrisse kiiratavad elektromagnetlained võetakse vastuvõtjaga vastu ja tehakse inimkõrvale kuuldavaks. Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas pikselöökide jälgimiseks. Ei patenteerinud seadet. Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn- maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi 1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks. Raadioside kasutusala. Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna laiaulatuslikult sõjaväes. Kui 20. sajandil oli raadioside kasutuses suhtlemiseks (telegramm), siis tänapäeval on raadioside enamasti kommertslik- suhtlemiseks kasutatakse nüüd mobiilsidet ja interneti. Tänapäeva raadiojaamades edastatakse uudiseid, muusikat
George Eastman ameerika leiutaja ja filantroop. Ta asutasEastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid nii rasked. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele. 1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja. Nüüd said kõk võtta kaameraja avastada "maid piltlikult" ning nädata kõigile kodus- koju-kätte-toomine Seniste klaasplaatide ja märgemulsiooni puudused: ohtlikud kemaikaalid, plahvatusohtlik, kiiretsi pidid pildistama, kuni emulsion märg, raske, aeganõudev säri
annaabi.ee 
