Selleks, et olla edukas selles faasis tuleb hästi palju toota-kapitalimahukus, tuleb suured tehased püsti panna, saavutada mastaabiefekt, olla hästi efektiivne kõiges. Näiteks: netbookid- kerged kaasaskantavad ridiküliarvutid. Kui vaadata erinevaid hästi müüvaid tooteid siis nad on väga sarnased, tehnoloogilises mõttes suhteliselt sarnased. 4. Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab? Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.
Kokkuvõte Betoontellis on inimese tehtud kivi. See koosneb looduslikest materjalidest ja paljud selle omadused saab inimene ette määrata. Milline see kivi on, sõltub selle valmistajast. Tänu silikaattellise vastupidavusele on tema kasutamine Eestis pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi-liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse toote ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaattellise ja -ploki ning mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteedi aga ehitaja. Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid.
Siinjuures püstitati uurimustöö koostamisel ka kõrvalhüpotees - nimelt, kas nanotehnoloogiliste leiutiste sobitamine kehtivasse patendiõigusesse on võimatu ning efektiivseks kaitseks ja arenguks tuleks aluseks võtta patendiõiguses kasutatud muu lahendus või luua selleks hoopis erineva raamistik. Töö jaguneb kolme ossa, kus esimeses tuuakse välja nanotehnoloogia mõiste, mida nanotehnoloogia üldse endast kujutab. Siinjuures käsitletakse ka patenteerimist nii Euroopas kui ka Ühendriikides, andes ülevaatliku pildi kahe erineva patendisüsteemi lähenemistest. Teiseks tuuakse välja peamised nanotehnoloogia patenteerimisega seotud probleemid ning takistused. Peamiselt käsitletakse nanotehnoloogia kui teadusvaldkonna omapära ning praktikasse ulatuvaid patendiõiguse kitsaskohti, mis peaks eelkõige välja tooma töö olulisema probleemi. Kolmandaks tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas kehtivasse
seega kasvab inkrementaalsete tooteinnovatsioonide arv. Esineb kiire tootlikkuse kasv, ja imiteerimine, sest toode on edukas. Positiivne mastaabisääst. On ka trajektoori ja standardite uuenemise võimalus. Ning viimases faasis on siis toote aegumine, tekivad oligopolid. Esineb vähene innovatsioon, ning sedagi peamiselt ainult protsessides. Mastaabisäästu vähenemine. 7.Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab? Patendiks nimetatakse kaitsedokumenti, mis antakse välja Patendiameti poolt peale leiutise kandmist riiklikusse patendiregistrisse. Leiutis kantakse registrisse aga peale ekspertiisi läbimist Patendiametis. Patendiameti eksperdid kontrollivad, kas kaitsmiseks esitatud leiutis vastab kolmele kriteeriumile: uudsus, leiutustase (vt seletust eespool), tööstuslik kasutatavus. Juhul, kui üks nendest tingimustest ei ole rahuldatud, siis leiutisele patenti välja ei anta.
valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti
lisakonstruktsioonid ja muud betoonkonstruktsioonid, kui soovitakse ära kasutada selle betooni isetihenevat omadust. (http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm) 16 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE Silikaattellise kasutamine Eestis on pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi-liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava
Kasvu faasis on kulutused turundusele samuti suured, kuid selle osakaal väheneb. Samuti toimub toote edasi arendamine ning toote hind on alanev. Küpsus faasis kulutused turundusele alanevad ning tekkinud on juba margilojaalsus. Hind on madal ja toode diferentseeritud. Langusfaasis võetakse juba tootest kõik, mis võtta annab. Seda iseloomustavad väikesed kulutused turundusele, suurenev hind ja ratsionaliseeritud toode. Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab? Patendid · Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. · Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. · Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav. · Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.
olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti ta märkmedki (targu oli ta küll koopia
annaabi.ee 
