Elu patenteerimine Kõige suuremad summad liiguvad meditsiinis ja sõjatööstuses. Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem ,,toodetakse" haigeid inimesi ,,teaduslikult tõestatud" toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik. Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed. Probleemid, mille peaks GMO-toit likvideerima on ...
· on tööstuslikult kasutatav. USA tehnikahiid Apple on suutnud patendeerida sellise nutitelefonide disaini: ümarad ääred, kõlari ja nupu asukoha ning äärest ääreni ulatuva ekraani. Nagu näha, siis selline disain küll leiutustaset ei oma. Nüüdsest käivad aga kohtutülid suurfirmade vahel, kes võitlevad ümarate nurkadega ristkülikute pärast ja nõuavad selliste rikkumiste eest miljoneid dollareid. Vaadates praegust olukorda, siis tundub, et patenteerimine piirab täielikult inimkonna arengut ning innovatsiooni ja ei ole mitte ideede kaitsmiseks, vaid konkurentsi eemaldamiseks.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Taavi Käärid NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused...................
Lutherite rotatsioonimeetodil töötav vineerilõikur on praegu Eesti Ajaloomuuseumis hoiul. See vineerilõikamismasin võimaldas A.M Lutheri vabrikul hakata efektiivsemalt tootma vineerist toolipõhjasid. Nende välja mõeldud tehnoloogiat on tulevikus hakatud ehituses kasutama vineeri paremaks töötlemiseks. Üks A.M Lutheri tähtsaim panus vineeri tehnoloogia arengusse oli veekindla liimi leiutamine ja selle patenteerimine 19. sajandi viimasel kümnendil. Selle leiutajaks oli keemiku haridusega Oscar Paulsen. Legendi järgi olevat ta kontrollinud liimi õiget koostist maitsmise teel. Tänu sellele leiutisele hakkas vineer laiemalt levima, sest selle kasutamise pidurdavaks teguriks oli peamiselt olnud sobiva veekindla liimi puudumine. Vineeri rakendamise võimalused avardusid tohutult ja firma sai oma konkurentide ees eelise. Selle leiutisega on
alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes teadusajakirjades. Tule taevas appi, hüüaks ehk siinkohal kadunud president Meri. Tehnikaülikooli spetsiifika on tegelda eeskätt uudsete tehnoloogiliste lahenduste otsingutega, see töö on suunatud patenteerimisele, et meie innovaatilist ettevõtlust õiguslikult kaitsta. Patenteerida aga ei saa avalikku teavet, mis teadusajakirjanduses igaühele kättesaadav. Publitseerimine ja patenteerimine välistavad teineteist põhimõtteliselt. Aga nagu sellest oleks vähe, sunnitakse meid ka oma häid mõtteid ja tulevikuplaane üksikasjalikult kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü. Kust siis peaks tulema see Eesti enda innovatsioon??? Teaduse rahastamise süsteemi on pidevalt reformitud. Raha napib,
põhimõtteid ja uudishimutsevad, ise end nimetades vabaduse kaitsjateks ja suurkorporatsioonide vastu võitlejateks. Nad väidavad, et ei kahjusta midagi ja on ühiskonnale kasulikud turvariskide avastajad. Tekib küsimus, kas mõned sissemurdmised saavad olla eetilised, ning kui saavad, siis kuidas eristada moraalselt sobimatut sissemurdmist. [8] Üks vaidlustatumaid teemasid arvutieetikas on intellektuaalse omandi õigused ja piraatlus. Litsentseerimine ja patenteerimine toob kaasa väikefirmadele raskused ja konkurentsi ja vähendab kättesaadavate programmide hulka. Samas on õigus autoril hüvitisele töö eest või ettevõttel kasumile investeeringute katteks [8] Tarkvara kopeerimine omaniku loata on enamasti seadusvastane, kuid omanikusuhtega tuleb ette mitmeid küsimusi: mis annab õiguse väita, et tema on just millegi omanik. Näiteks kui mingi programmi loojaid on mitu, siis kuidas kindlaks teha, kellele kui suur osa täpselt kuulub?
Sihmärgi defineerimine ja indentifitseerimine, sellele järgneb ravimi disain, mis selle sihtmärgi kaudu toimib. Haiguse valik -> ravimi sihtmärgi valik -> biotesti leidmine Juhtühend -> selle eraldamine ja puhastamine -> selle struktuuri määramine -> struktuur-aktiivsuse sõltuvus -> farmakofoori kindlaks tegemine –> sihtmärgiga interakteerumise optimeerimine -> farmakokineetiliste omaduste optimeerimine Ravimi patenteerimine -> metabolismiuuringud -> prekliinilised katsetused -> tootmisprotsessi väljaarendamine -> kliinilised katsetused -> turustus -> MONEY Haiguse või näidustuse valik: Nõudlus uue efektiivsema ravimi järele Majanduslikud kaalutlused Populaarsed suunad: migreen, depression, liigne kehakaal, haavandid, gripp, vähk Vähepopulaarsed: kolmanda maailma haigused, troopilised haigused, mille tulemusena lüheneb keskmine eluiga 30-40 aastani
Kõige suuremad konkurentide komponetide tootmises on Shimano 5 ja SRAM, kes toodavad mitmeid erinevaid komponente alates käiguvahetajatest, millest ühe või teise tooteid kasutatakse peaaegu kõikides jalgratastes. Merida, kes on Taiwani ettevõte kasutab enamasti Shimano käiguvahetajaid. Shimano ja SRAM on ettevõtted, kelle käes on suurem osa turul levinud tehnoloogiate patendid. Konkurentidelt nõuaks uute tehnoloogiate patenteerimine ja kasutusele võtmine, näiteks käiguvahetuse süsteemides, ebamõistlikult suuri investeeringuid arendustöö ja tehnoloogia vallas. Lisaks ei suudaks uus tehnoloogia konkureerida usaldusväärsuselt juba olemasolevate kindla koha teeninud ettevõtetega nagu Shimano ja SRAM. Erinevaid jalgratta komponentide tootjaid on turul väga palju, igal pakutaval tootel on vähemalt 5 väga suurt konkurenti ning väiksemaid isegi sadu, sest Taiwanis on väga
hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva metalli kalestumise saamiseks ja algseisus teras peab olema hästi deformeeritav. Seda võib saada tingimusel, et metalli lähtestruktuur kujutab ennast peeneteraline perliit.
annaabi.ee 
