kaubamärgi taasesitust, jäljendit või tõlget ja mis võib põhjustada temaga ära vahetamist kuivõrd pädev organ tunnistab selle kaubamärgi selles riigis üldtuntuks. Tihti ei kasuta kõrge leiutustasemaga leiutisi omavad ettevõtted teistes maades patenteeritud leiutisi. Patendi olemasolu takistab kohalikel ettevõtjatel patenditud leiutise rakendamist ja tootmist. Kohalike ettevõtjate huvide kindlustamiseks on enamike riikide rahvusvahelistes patendiseadustes Pariisi konventsiooniga kooskõlastatult kehtestatud leiutise kohustuse nõue. Selle nõude mittetäitmise korral patent kas tühistatakse või nähakse ette sundlitsentsi väljaandmine riigi poolt määratud korras tasu maksmisega patendi omanikule. Nimetatud sätted kohaldatakse "mutatis mutandis" (muutmata kujul) kasulikele mudelitele. Kaubamärkide ja teenindusmärkide osas on Pariisi konventsioonis peamine "telle quelle" (as is) printsiip
15 aastaks, viie aasta kaupa. Võimalik on pikendada kõikides liikmesmaades või üksikutes. Kui aga liikmesmaa näeb ette näiteks 25 aastat, siis võib ka rahvusvahelist registreeringut pikendada sama perioodi võrra. 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama Käesoleval ajal puudub leiutise rahvusvaheliselt tunnustatud legaaldefinitsioon. Valdava osa riikide patendiseadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes määratletakse leiutis kaitstavate või vastupidi mittekaitstavate objektide ja kaitsevõimelisuse kriteeriumite kaudu. Näiteks Eesti patendiseaduses sätestatakse objektid, mis ei ole leiutised (PS § 6) või leiutised, mida ei kaitsta patendiga (PS § 7) ning patentsuse kriteeriumid (PS § 5 lg 1). Leiutis on tehniline lahendus, seega leiutise objektiks on seade, meetod, aine.