Referaat Telefoni evolutsioon läbi aegade Telefoniseadme arengule pani aluse ameeriklane Alexander Graham Bell. Ta tuli patendiametisse ja lausus: „Ma tahan näidata oma leiutist ! “ Selle leiutise nimi oli „Rääkiv telegraaf.“ See juhtus 1876 aastal. Tollel ajal isegi ei mõeldud sellisest leiutisest. See tundus huvitav ja Bellile pakuti demonstreerida leiutist ning ta näitas oma seadet kõigile. Kahe tunni pärast tuli teine inimene nimega Elisha Gray, kes tahtis panteti saada, aga jäi ilma. Etapp 1 Seadme välimus ei olnud üldse tänapäeva telefonidega sarnane
Leiutisteks ei loeta avastusi, korralduslikke ega äriideid. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Igal leiutisel on autor (füüsiline isik). Kuna leiutise loomise hetke on raske tuvastada, on ülemaailmset tunnustust leidnud patenditaotluse esmase esitamise printsiip. Selle kohaselt loetakse leiutise autoriks isik, kes on autorina märgitud esimesena patendiametisse esitatud patenditaotluses või kasuliku mudeli registreerimise taotluses. Patent ja kasulik mudel on leiutise õiguskaitse vormid. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. Eestis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu
omanikuks. Tööstusdisaini registreerimine annab ainuõiguse toota, importida ja eksportida, kasutada või ladustada iga toodet, mille puhul seda disaini on kasutatud või mille osaks see on, ning lubada või keelata teistel selle disaini kasutamine. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse saamiseks tuleb tööstusdisaini autoril (ehk füüsilisel isikul, kes oma loomingulise tegevusega on disainilahenudse loonud), esitada patendiametisse vastav taotlus.Oluline on meeles pidada, et kui pole kokku lepitud teisiti, on tööülesannete käigus loodud tööstusdisainile õiguskaitse taotlemise ning tööstusdisainilahenduse registreeringu omanikuks saamise õigus tööandjal või tellijal, mitte disainilahenduse loojal. http://www.intellektuaalomand.edicypages.com/toostusdisain 10.Mis on prototüüpimine? Milliseid prototüüpe teate? Prototüüpimine on mudeli valmistamine idee arendamiseks ja katsetamiseks
tähistamiseks. Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi kehtivusaega võib omaniku nõudel pikendada 10 aasta kaupa. Kaubamärki saab võõrandada või sellest loobuda kas kõigi või osade kaupade või teenuste suhtes. Eestis reguleerib kaubamärgi õiguskaitset Kaubamärgiseadus11. Selle jaoks, et saada õigused, tuleb esitada Patendiametisse registreerimistaotlus, kui see toiming on tehtud, algabki õiguskaitse. Kabamärgi registreerimine ei ole küll kohustuslik, kuid kindlasti on see vajalik. Registreerimata kaubamärgid ei anna kasutajale mingeid õigusi ning kes iganes võib neid samuti kasutada või isegi ise registreerida. Kaubamärgile õiguskaitse taotlemise peamine idee seisneb selles, et õiguskaitset omav kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused, sealhulgas ka õigusliku aluse keelata
Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum. Taotluse esitamine, registreerimismenetlus. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine vastava riigi patendiametisse (kaitse saadakse vastavas riigis). Registreerimistaotluse dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas. Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta. Isikud, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peavad volitama oma esindajaks patendivoliniku. Rahvusvahelise kaubamärgisüsteemi ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi vahekord. Ühenduse
prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti; andmed riigilõivu tasumise kohta; kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kohta. 2.7 Kaubamärgi registreerimine välismaal Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust: esitage kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi patendiametisse; registreerige kaubamärk Madridi kokkuleppe protokolli alusel; registreerige Euroopa Ühenduse (EÜ) kaubamärk ja õiguskaitse kogu EÜ territooriumil. Välisriigis registreerimiseks: tuleb palgata patendivolinik või peab taotlejal olema vastavas riigis postiaadress; on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide olemasolu; on soovitav välja uurida, kas kaubamärk registreeritakse avaldus- või
Võib registreerida igas soovitud riigis eraldi. On võimalik ka taotleda teatud regionaalselt kaubamärki, mis kehtib kõikides vastavasse regiooni kuuluvates riikides (nt kogu Euroopa Liidus kehtiv Euroopa Ühenduse kaubamärk). Samuti võib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli alusel esitada kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse. Siseriiklik kaubamärk: kaubamärgi taotlemiseks tuleb esitada avaldus vastava riigi pädevale ametile (Patendiametisse tuleb esitada vormikohane avaldus). Eestis kehtib ekspertsüsteem, st pädev amet teostab kaubamärgi täieliku ekspertiisi ning hindab enne kaubamärgi registreerimisotsuse tegemist, kas esinen absoluutseid/ suhtelisi aluseid. Kui registreerimisest keeldumise aluseid ei esine, teeb amet otsuse kaubamärgi registreerimise kohta. Seejärel avaldatakse kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teade Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kahe kuu jooksul on
toodet ostetakse. Tööstusdisaini registreerimine annab ainuõiguse toota, importida ja eksportida, kasutada või ladustada iga toodet, mille puhul seda disaini on kasutatud või mille osaks see on, ning lubada või keelata teistel selle disaini kasutamine. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse saamiseks tuleb tööstusdisaini autoril (ehk füüsilisel isikul, kes oma loomingulise tegevusega on disainilahenudse loonud), esitada patendiametisse vastav taotlus. Oluline on meeles pidada, et kui pole kokku lepitud teisiti, on tööülesannete käigus loodud tööstusdisainile õiguskaitse taotlemise ning tööstusdisainilahenduse registreeringu omanikuks saamise õigus tööandjal või tellijal, mitte disainilahenduse loojal. Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on: uus (enne taotluse esitamise aega ei ole avalikustatud sellega sarnast disainilahendust) eristatav (disainilahendusest jääv
Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, sest patendiameti poolt registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t seda, et teised tootjad ja teenindajad ei tohi sama kaubamärki oma teenuste ja kaupade tähistamiseks kasutada. Registreerimata kaubamärgi omanikul ei ole mingeid õigusi piirata teisi ettevõtjaid oma kaubamärgi kasutamisel. (EAS, s.a.) Kaubamärgi registreerimiseks ja õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada avaldus Patendiametisse. Patendiameti eksperdid teevad ekspertiisi, mis võib aega võtta kuni aasta. Positiivse otsuse korral tehakse märge registreerimise kohta, mis avaldatakse ametlikus kaubamärgilehes. Avaldamiskuupäevast alates on kahe kuu jooksul igal asjast huvitatul isikul võimalus märgi registreerimisotsust vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kui vaidlustusi ei laeku, kantakse märk (pärast vastava riigilõivu
(Patendiamet, 2015) Et kehtestada omandiõigust on soovitatav kaubamärk registreerida konkreetse riigi või piirkonna kaubamärgi- või patendiametis. Arvestama peab sellega, et kaitse on territoriaalne ehk kehtib seal riigis või piirkonnas, kus kaubamärk varasemalt on 9 registreeritud Kaubamärgi kaitsmiseks väljaspool Eestit on kolm võimalust: esitada taotlus otse mõne teise riigi patendiametisse registreerida rahvusvaheline kaubamärk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo kaudu esitada taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile. (EAS, s.a.) Lisaks registreerimisele võib kaubamärk õiguskaitse saada üldtuntuks muutumise tulemusena, mõnes riigis ka kaubamärgi kasutamise teel. Kui tekib vaidlus kaubamärgi üle, siis enamikes riikides ja piirkondades eelistatakse seda kaubamärki, mis on varem registreeritud ja kasutama hakatud. (Vikipeedia, s.a.)
Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega ,,puust mänguasjade ja saabaste" tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard KivitTartust. Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on 5 kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER, mis esitati Patendiametisse 22. aprillil 1921 õmblusmasinate tähistamiseks. Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe, mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 Sokolaadivabrik Kawe nimele sokolaadi tähistamiseks. Enamik viimastest1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele.(Ibid.) Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli1940.aastal katkestatud.Esimesena sai registreeritud Patendibüroo Turvaja Oü kaubamärk.(Ibid
ettevalmistaja või teenuse osutajana tähises näidatud geograafilisel alal, tarbijate või eelpool nimetatud isikute ühendus, kauba või teenuse päritoluriigi ametiasutus. Kõigepealt tuleks taotlejal koguda tõendid, mis näitavad kauba ja teenuse olulist seost antud geograafilise piirkonnaga ja tõendite baasil koostada vastav kirjeldus. Eelpool nimetatud tõendite ja korrektselt vormistatud kirjelduse alusel võib asuda taotlema vajalikke tõendeid pädevatest ametkondadest ning esitada Patendiametisse geograafilise tähise registreerimise taotlus. Nimetatud kord ei kehti aga Euroopa Ühenduse tasandil kaitstavate geograafiliste tähiste registreerimise kohta. Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamisel peab taotleja esitama ka pädeva ametiasutuse tõendi, et kauba või teenuse päritolu ning kauba või teenuse omaduste vahel on olemuslik seos, st üksnes ettevõtja soovist ei piisa. Taotlus võib sisaldada ainult ühte geograafilist tähist