Elu patendeerimisest
geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst
1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt
on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad
või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad.
Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud
suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem
astuksin GMO vastaste leeri.
Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja
loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab,
on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed. Esimesed neist sisaldavad bakteri
geeni, mis muudab neid kahjurputukatele paremini vastupidavateks, kuna nad toodavad
putukatele ohtlikku mürki. Samas on BT- mais, raps, puuvill ja soja ohtlikud ka näiteks
annaabi.ee 
