Üldine Teatriajalugu II
Tema eesmärk oli kaasata näitlejad
rollikujutusse kaasaegse inimesena, kes võtab kaasa oma kogemused ja tõdemused. 1890
tähendas see täiesti uut arusaama näitleja ülesannetest: näitleja ei pidanud enam olema rutiinne
käsitööline. Ta töötas oma ansambliga välja realistliku mängustiili. Brahmi jaoks said repertuaari
tugisammasteks Hauptmann ja Ibsen. Tuli ka klassikalisi näidendeid, aga neid mängiti publikule
vastutulemise mõttes. Siiski lavastas ta need provotseerivalt pateetikavabas stiilis. Autorite ring
sajandivahetusel laienes (repertuaar hakkas jääma kitsas). Mängukavva Maeterlinck, Schnitzler
jt. Brahmi keskendumine ainult realistlikule mängule sai ummikteeks ja see tundus nt
Reinhardtile ühekülgsena. Brahm palkas näitlejad, kes ,,Kangrutes" olid suurepärased, aga teistes
lavastustes ei teinud kaasa või olid kasutud. Reinhardti jaoks ei olnud kirjandus kõige tähtsam ja
annaabi.ee 
