Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele.
maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju. Reflektroorsel teel tekib lihaskontraktsioon ja Hoffmanni refleks: voolu tugevuse suurenemisel H-refleks kaob ja lihase otsene vastus suureneb. Määratakse motoorsete segmentide töökord: kui voolutugevus läheb liiga suureks blokeerib ära aksoni algsegmendi. *Dünamomeetria + Goniomeetria = energeetiliste kulutuste
annaabi.ee 
