Eesti Kultuurilugu
Võis koguneda koosolekuks vaid mõisniku loal.
Mõisavaldade asjaajaja nimetati vallatalitajaks, kes allus mõisapolitseile. Liivimaal täitsid
sama ülesannet kaks vöörmündrit. Halduse ja hoolekande ülesannete järk-järguline
üleandmine talupojakogukonna kätte 19 sajandil pani aluse vallale, kui haldusüksusele.
Literaat 18. saj toimus ulatuslik sisseränd Saksamaalt, peamiselt Tüüringi ja Saksimaa
alalt. Baltikumi tulid mitteaadlikest noormehi koduõpetajateks, hiljem pastorikohtade
täitjateks, kaupmehi ja käsitöölisi, ka kunstnikke. Selle sisserändega on seotud literaatide
rühma tekkimine Baltikumis. Kaupmeestest majanduslikult allpool, kuid käsitöölistest
sotsiaalselt ja hariduslikult kõrgemal olevasse literaatide rühma kuulusid enamasti
kõrgema haridusega, mitmesuguseid ameteid pidavad inimesed: ametnikud, juristid,arstid
ja apteekrid, pastorid ja kooliõpetajad.
Valgustusaeg 18 sajandi teisel poolel levisid valgustusajastu ideed ka Baltikumi ja