Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat ning joonistamist. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. Aastal 1788. suundus ta tagasi Eestimaale ja asus Lüganuse pastori kohale. 1795. aastast oli ta Viru- Nigula pastor, 1815. aastat Äksi pastor. 1818. aastast sai temast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor ning 1821. aastast Tartu pastor. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823)
Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (18001869) abiellus 1823 Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga. Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760-1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik. Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood (1815.aastast kuni surmani) möödus Tartu- lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823).
vahel". 3. Kroonikad ehk ajaraamatud esitavad ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, ebaobjektiivsed, sest esitatud nii nagu autor neist aru saab. Nt: ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika", ,,Liivimaa vanem riimkroonika", ,,Liivimaa noorem riimkroonika", ,,Balthasar Russowi kroonika" 4. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) üks esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Oma saavutustega on ta silma paistnud kolmel alal: eesti koolikirjanduse, keele ja ajakirjanduse arendamine. Tema sulest on ilmunud raamatud ,,ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" ja ,,Arvamise-Ramat". Ent Masing ei mõelnud ainult laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid ,,Marahwa Näddala- Lehte" toimetas ta suisa 4 aastat (1821-1823 + 1825). See sisaldas rohkelt õpetusi
Esimeses osas kirjeldatakse linna varasemat heaolu; teises linna patuelu, mis tõigi Käsu Hansu arvates linnale õnnetuse; kolmandas sõjasündmusi; neljandas hoiatatakse teisi linnu, et nad ei valiks endale Tartu saatust. Laul algab ja lõpeb Tartu linna kurtmisega oma raske saatuse üle. OTTO WILHELM MASING 1763-1832 Otto Wilhelm Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Masing saavutas väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. Masingu kõige töörikkam eluperiood möödus Tartu-lähedase Äksi kihelkonna pastorina. Juba varem oli temalt ilmunud ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud ,,Luggemisse lehhed" ja ,,Arvamise-Ramat".
O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu. Uuris Liivi-ja Eestimaad ning Venemaad. Andis välja ajakirja. Tal oli mündi-, naturaalide ja arhivaalide kogu ning õpetlaste vaselõigete kollektsioon. 1787. aastal sai ta Peterburi Vaba Majandusliku Ühingu liikmeks. 1792
ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle. Masing oli esimesi valgustuskirjanikke Eestis, saavutades väljapaistvaid tulemusi kolmel alal: eesti koolikirjanduse, ajakirjanduse ja keele arendamisel. "ABD ehk Luggemise Ramat Lastele" (1795). Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi
Aleksander I-st peeti tükk aega vabastajaks keisriks. Kerkib esile jälle Balti erikorra küsimus ja kriitiline suhtumine Baltikumi agraaroludesse. Ka Peterburist tulev uus tugev suhtumine. 18-19 saj vahetusel tuleb ka esimene publitsistlik pärisorjuse kriitika. Üsna radikaalsed ettepanekud. Tegemist on üksikute üritajatega. Nii mõnegi kriitilise kirjatüki peale tekib ühiskonnas diskussioon. Heinrich Johann von Jannau (1753-1821). Oma elukutselt oli pastor Laiusel. Pastoriameti kõrval on sügav ajaloohuvi. Jannau oma uurimistöös (paljuski publitsistika, mitte tõsine teadus) pöörab tähelepanu pärisorjusliku korra tekkimist ja arengukäiku. Kirjutab oma peatöö ,,Orjuse ajalugu: Liivi- ja Eestimaa talupoegade iseloom". Kirjatöös teeb ettepaneku, kuidas pärisorjuslikku olukorda parandada. Ilmub 1786. aastal. Oma ajast on ta paljuski ees. Ei ole nõus nendega, et talupojad on barbaarsed, harimatud, laisad. Nimetab seda, et kõik talupoegade hädad tulenevad
annaabi.ee 
