Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
seda eepilisust nii väga.
Rööbiti Itaalia eepiliste poeemidega hakkab Hisp levima proosaline
rüütliromaan. 16. saj I poolel. Proosa laiemale kasutmisele üleminekut selgitab
trükikunsti levik. Teadmiste, kirjaoskuse, kirjanduse levik. Laiema lugejaskonna
teke 16. saj algusest. Proosa kasvab välja eepilisest luulest. Proosa romaan ja
jutustus levivad rööbiti värssteostega. Aines ikkagi keskaegne, rüütlitemaatikaon
valitsev 16 saj I poole jooksul vähemalt. Pastoraalteema on rohkem seotud
antiigiga. Seal laialt levinud. Ühiskonna vaimne kõrgkiht loob seda, massidele pole
ni väga mõeldud.
Teater ja draama - areng on hilisem. 16. saj I poolel ainult eeldused. Palju
tuleb ka keskajast põhiliselt ühevaatuseline kirikuga seotud temaatikaga.
Uusaegse teatri rajamine on ebalev. Ei teata mitu vaatust peab olema. Antiiki tunti,
aga tajuti ka seda, et uusaeg ei saa piirduda selle matkimisega, vaid on uued ja
erilised inimesed, kes vajavad midagi uut
annaabi.ee 
