Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal,
Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast. Kultuuriloolist väärtust omavad lisaks Otepää linnamäele ka Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää pastoraadihoone ja talvekabel. Säilinud on mitmed põlise taluarhitektuuri näited (Poslovitsa, Saare, Kolga ja Nüpli-Lõhmuse talu) ja pärandkultuurmaastike elemendid (Pühajärve Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla). Uuringud 2011
8 Saaremaa nn.klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973.a.riikliku kaitse alla,tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.Vanalinnas on säilinud kaks kirikut(Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik),kaubahoov,vana veski(1899),sadamaait(1663)ja elamud.Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17.saj.,raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima
8 Saaremaa nn.klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973.a.riikliku kaitse alla,tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.Vanalinnas on säilinud kaks kirikut(Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik),kaubahoov,vana veski(1899),sadamaait(1663)ja elamud.Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17.saj.,raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima
a. on tegeldud Eesti põllu- ja köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega. Laiuse kirik (14-15 saj.), Laiuse Esimesed teated Laiuse kiriku kohta kirikaed ja pastoraadihoone pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine