August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
kes on nüüd Marguse naine, näojooned on kõvaks ja valjuks muutunud. Kõige
vähem on muutunud sulane JAANUS. VANAEMA on õige vanaks jäänud ja kokku
langenud; tema pea nõtkub ja näib, nagu tukuks ta alati. Jälle hiline talveõhtu ja
peerg põleb pihis. Väljas torm ja aeg-ajal huntide ulumine.
Saviku lähedal istub Mari ja ketrab, ahju nurga ääres pingi peal konutab
Jaanus, käed süles. Poiss MART lõpetab voodi äärel pastlarihmade sidumist,
võtab kasuka ja kübara vaia otsast.
JAANUS. Kuhu see Märt siis veel vastu õhtut minema ehib?
MÄRT. Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju seal on, ja - tea, kas
saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale vastu.
JAANUS {naerdes). Sa oled ju Mari vastu õige viisakaks hakanud. Räägiti ikka,
et sul tõistre Anuga tõsi taga pidi olema...
MÄRT. Sooh, või räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes.) Jaa, eks pea
annaabi.ee 
