"Laikmaa ja Underi suhe oli teatud perioodil nii produktiivne, et selle tulemuseks oleks võinud peale värsside olla ka üks teine fruktus," kirjutab delikaatselt Hinrikus. Sel kuumal suvel maalis Laikmaa Underist ka teise, palju vähem tuntud portree. See kujutab kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Portree sarnaneb väga Underist Moskvas tehtud fotoga aastast 1905. Pole võimatu, et foto on tehtud aasta varem, 1904. Tõenäoliselt on see Underi pastellportree ajaliselt esimene, maalitud Printsessi ja Kaanekuke tutvuse hakul, mitte kaua aega pärast Underi Moskvast saabumist. Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu. Kirg on jahtunud ja asendus hetkeks vastastikuste süüdistustega, mis päädisid 1916. a. algul Underi kirjaga Laikmaale.
Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks. Elamused Kassari loodusest virvendavad sel aastal kirja pandud värssides. Ja sellel suvel tuli Marie Underi ellu Ants Laikmaa. 1904. aastal on dateeritud Laikmaa tuntud pastellportree noorest naerusuisest Muttiks nimetatud Marie Hackerist. Sellega seotud sündmused on nüüd juba ise saandu ajalooliseks poeesiaks. Ülemeelik modell tänas meistrit portree valmistamise ajal sündinud ikka veel saksakeelse eksprompt-luuletusega, mis reetis luuletaja enda tundelist hingeseisundit, nagu see nähtub luuletuse algtekstist. Laikmaa andis tungivalt õhutust emakeelseks värsitegemiseks. See tõi täispöörde Marie Underi luuleharrastustesse.
Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees". Nende aegade mälestuseks on jäänud meile Laikmaa pastellportree noorest Underist. Pärast esimese abielu purunemist sidus Under oma elu kaassiurulase, Võrumaalt pärit luuletaja Karl Arthur Adsoniga. Printsess (selle hüüdnime andsid Underile siurulased) leidis endale kogu eluks ustava Paazi (Adsoni hüüdnimi). Marie Underi luule sai avalikkusele tuntuks "Siuru" rühmituse kaudu. "Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917) ning vahetult selle järel "Sinine puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918).
rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees". Nende aegade mälestuseks on jäänud meile Laikmaa pastellportree noorest Underist. Pärast esimese abielu purunemist sidus Under oma elu kaassiurulase, Võrumaalt pärit luuletaja Karl Arthur Adsoniga. Printsess (selle hüüdnime andsid Underile siurulased) leidis endale kogu eluks ustava Paazi (Adsoni hüüdnimi). Marie Underi luule sai avalikkusele tuntuks "Siuru" rühmituse kaudu. "Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917) ning vahetult selle järel "Sinine puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918).
annaabi.ee 
