.. ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide ja mineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Kasutusviisid Pastast on võimalik teha erinevaid roogi : salateid, suppe, lasanjet, vormiroogi, pizzasi ja pirukaid, täidetud pastat, plaadikooke, sufleesid jne. Pastat sortimendi mitmekesistamiseks toodetakse ka värvilist pastat. : roheline (spinatiga)
.. ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum . Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide jamineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Pasta toorained Värsket pastat valmistatakse üldjuhul kvaliteetset kõvateralise durumnisu jahust , mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni ( liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist .
tühikaloreid mis keha saab. Selle asemel võiks juua kas lihtsalt vett või teha endale teed. On keha õnnelikum ning jäävad saamata ka mõned lisakilod. Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, tuleks süüa põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik süüa kas puuvilju või nendest valmistatud magustoitu. Vahepaladeks võiks samuti süüa puuvilju. Õhtusteks snäkkideks on väga head kas porgandid või värske kurgi jupid. Kui õhtul tunned, et nälg hakkab peale tulema, siis tasub alati süüa mõnda juurvilja. Need ei sisalda üleliigseid suhkruid ning kaloreid. Saab näksida ning taas on keha õnnelik ning jääb mõni lisakilo tulemata.
Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid,
Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla. 5. Söö rohkem kala Kala peaks sinu toidulaual olema 23 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke -3 rasvhappeid, mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos. Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas. 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
annaabi.ee 
