avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade
omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14. Kontode jaotus. Konto tähendab "arvet". Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 15. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts). Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot.
Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel. See võimaldab majandustegevusest tulenevaid tehinguid jooksvalt näidata väljaspool bilanssi. Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 19. Kontode korrespondeerumine See on seos, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel. Kontod, mille vahel seos tekkis, on korrespondeeruvad kontod. 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) Tulumaks - Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul
· Aktivakontode algsaldo deebetisse; · Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid. 13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud
ve on tasumata 11 000.-. deebetkäive DK 12 000.- KK 31 000.- kreeditkäive S1 31 000.- lõppsaldo S1 = S0 + KK – DK Aktivakontode jääke kajastatakse perioodi lõpul bilansi aktivakirjetel ja passivakontode jääke bilansi passivakirjetel. Aktiva- ja passivakontosid nimetatakse ka alalisteks ehk reaalkontodeks, kuna aruandeperioodi lõpul kontode sulgemist ei toimu ja sinna võivad jääda saldod. Näiteülesanne 5: Määrata, millisele konto poolele märgitakse saldod alljärgnevatel kontodel, märkida algsaldod (S0) kontodele ja arvutada käibed ning lõppsaldod (S1). 19 S0: Ettemaks tarnijale 5 000.-, Ettemaks ostjalt 15 000.-, Kaup 25 000.-.
algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse. Majanduslikud tehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel, kõik operatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerimiseks. Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid nende kontode puhul võib ühe aegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo. AKTIVA-PASSIVAKONTO Deebet Kreedit Algsaldo debitoorne võlg, teiste Algsaldo kreditoorne võlg, meie ettevõtete ja isikute võlgnevus meie võlg teistele ettevõtetele või isikutele. ettevõttele. Debitoorse võla suurenemine. kreditoorse võla suurenemine. kreditoorse võla vähenemine
annaabi.ee 
