mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd. 1860 keelati kodukariõigus (keelati omakohus); 1863 passikorraldusseadus; 1866 talurahva omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt; 1868 tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 11. Miks paljud talupojad polnud huvitatud mõisniku koste alt vabanema ? Paljud mõisnikud ei olnud valmis selleks, et olla vastutav oma talu eest, samuti ei olnud paljudel nii palju raha ja sageli esines ka juhtumeid, kus talu läks võlgade tõtt oksjonile. Ei olnud piisavalt vastutustunnet ja iseseisvust. 12
vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi
1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad mis Rootsi ajal: arsti;õigus;usu ja filosoofia teaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles
2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2. nekrutiandmise kohustus (1797) 3. sõja ajal teenistus maakaitseväes 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III Kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus/remont 3. magasiaida ehitamine jne IV Kirikule: 1. kirikumaksud 2. 1863 – passikorraldusseadus 3. 1866 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires. 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) EELDUSED Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon Demokraatia laienemine Huvi teiste rahvaste kultuuri vastu Pärisorjuse kaotamine Eeldused Eesti tasandil: Talude päriseksostmine Eestlaste haritlaskonna kujunemine Rahva haridustaseme kasv
3. maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riigile: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukonnale: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: 1. kirikumaksud 5) 1863. a passikorraldusseadus ja 1866. a vallareform 1863 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1866 – vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt Ajaloo arvestuse 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) Eeldused 1. Eestlased said vabaks(pärisorjus, sunnismaisus kadus) 2. Talurahva majanduslik olukord paranes 3. Kujunes haritlaste põlvkond 4
Igal aastal olid ka kogukondlikud koormised: teede korrashoid, koolide ehitamine, talupoegadele lisandus ka kirikumaksud. Talupojad said sajandi esimesel veerandil ka piiratud liikumisvabaduse, see ainult passi olemasolu korral. Hulkuvaid talupoegi püüdsid adra ja sillakohtud. Sajandi teisel poolel võeti vastu passikorralduse seadus, mille järgi sai vähemalt 21- aastane talupoeg minna 3 kuuks 3 aastaks ükskõik millisesse impeeriumi kohta. Uus passikorraldusseadus hoogustas väljarändamist Venemaale, kust loodeti leida maad, sageli oli see aga oodatust teistsugune. NB: järgnev lõik võib minna nii talurahvaseaduste alla kui ka ärkamisaja alla, ise saab vaadata, kuhu panna. AGA teadma peab niikuinii, juhuks kui ta küsib! 19. sajandi keskpaigaks oli aadli all olev kogukondlik omavalitsus tegutsemise lõpetanud. Tehti ettepanek koostada uus vallakogukonna seadus. 1866 võetigi see vastu
annaabi.ee 
