hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine. MÕJUTAB KOGU KEHA Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele. Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad),
hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine. MÕJUTAB KOGU KEHA Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele. Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid