Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas
osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte päris võimaliku miinimumini,
vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist
loobuda. Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult
sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda.
Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele kümme korda vähem, kui teiste
uute majade omanikud. [5: 17-18]
Loomuliku ventsilatsiooni kaudu on võimalik õhutemperatuuri hoones alandada, kasutades
meetodeid nagu loomulik õhuliikumine, õhutemperatuuri erinevus ja korstnaefekt. Kuuma
kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste ükstteisest eemal auvate purskkaevudega.
Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või läänepoolsele küljele, et talvist vähest