Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Passiivmajad - sarnased materjalid

passiivmaja, soojus, ventilatsioon, sisekliima, kontseptsioon, küttesüsteem, õhupidavus, akendeugavuse, primaarenergia, päikeseenergia, konstruktsiooninimeerimine, sisepinnad, kihiga, saavutatakse, tuppa, jooksev, toetuste, passive, komponentidega, siseseina, adamsoni, elektrienergia, kusjuures, door, kokkuhoid, ridaelamu, professorite, liidumaa
thumbnail
6
rtf

Passiivmaja

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.

Ehitus alused
25 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Passiivmaja

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks

Ehituskonstruktsioonid
37 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Geograafia passiivmaja

Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu.

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Passiivmaja Referaat

RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb

Ehituskonstruktsioonid
48 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Passiivmaja, ökomaja, nullenergiamaja

Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab

Maalritööd
18 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu

Soojustehnika
144 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hoonete ventilatsioon

Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil

Ehitusmaterjalid
90 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline ­kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4

Soojustehnika
56 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe määrab summaarne kulude tase ehk logistika kogukulud. Nimetatud perioodil kiirendasid ärilogistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogiate

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse

Ehitusfüüsika
252 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Palkmajade soojustamine

Ei ole tähtis,kas soojustatakse uusi või vanu hooneid ­ kanepivilla paigaldamine ei valmista kellelegi probleeme. Puhas ja tolmuvaba paigaldamine, nahasõbralikkus (toode ei põhjusta sügelust) ja head soojustusomadused teevad kanepivillast suurepärase ehitusmaterjali. Kanepivill tagab kaitse nii talvepakase kui suvekuumuse eest. Tänu heale difusiooniomadusele hoolitseb kanepivill niiskuse automaatse regulatsiooni eest, mis aitab ruumides luua tervisliku ja meeldiva sisekliima. Sertifitseerimisasutused ja kauba kvaliteedi kontrollijad on kanepivilla (sks. k. Thermo-Hanf) korduvalt luubi alla võtnud ja seda kriitiliselt hinnanud. Uuringute käigus on pööratud erilist tähelepanu kanepivilla taastuvatest toorainetest toodetud väga kvaliteetse soojustusmaterjali ökoloogilistele kvaliteedi-omadustele, tulemuseks on tootele antud kõrgeimad hinded ja kvaliteedimärgid. Kirjeldus: ehitusjärelevalve poolt tunnustatud soojustusmaterjal;

Ehitus materjalid ja...
49 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine.

Ehitusfüüsika
158 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

või mitteköetava pööningu põrand soovitatava soojusjuhtivuseni ­ 0.22 W/m 2K. · Lisasoojustuse tegemise tasuvusaeg jääb l0 aasta lähedale. · Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu, mida perspektiivitundega omanik ei peaks tegema. 17 SISEKLIIMA INIMESE SOOJUSOLUKORD JA MUGAVUSTUNNE Mõnus toasoojus tekitab organismis pingevaba seisundi. Et seda saavutada, peab organism ära andma ümbritsevale keskkonnale parajal määral enda poolt toodetud soojusenergiat. Seejuures peab selle energia äraandmine kogu keha ulatuses olema

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
90
docx

Kinnisvara haldamise vastused.

Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi ­ sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa ­ sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend

Hüdroisolatsiooni tööd
86 allalaadimist
thumbnail
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

tänapäevastamisse, võib energia tarbimist hoonetes vähendada kuni 40%. Energiasäästlikkus – on ressursisäästlik ja keskkonnateadlik kütuste tootmine, transport ja kasutamine, elektri ning soojuse genereerimine elektrijaamades ja katlamajades, muundamine, ülekanne ning jaotamine elektri- ja soojusvõrkudes ning kasutamine tarbija juures. Energiaaudit – on mõõtmistel ja andmetel tuginev põhjalik analüüs, mis selgitab energia kasutust sisekliima tagamisega hoones või selle eraldi kasutatavas osas. Energiaauditi osad:  Hoone kirjeldus;  Hoone andmestik;  Hoone tehnilise ja energeetilise olukorra kirjeldus;  Renoveerimis- ja parandamissoovituste tabel;  Renoveerimis- ja parandamistööde maksumuse arvutus;  Saadava energiasäästu arvutus jm. Energiaaudit võib maksta 9 000 – 18 000 krooni Energiaaudiitor – koostab energiaauditi, kes kasutab selleks

Kinnisvara haldamine
142 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

kaubad, lastimise iseärasus. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: · Kuni -55°C ­ puuraugugaas (LPG), ammoniaak · Kuni -104°C ­ etaan, eteen · Kuni -164°C ­ maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. Materjaliks peab olema külmarabenduseta metall (nt alumiinium). Ohuseadmeid on eriti palju. Ventilatsioon ja tuleohutus on ülimal tasemel. Vedelkemikaalide tenkerid Paljud keemiakaubad on ohtlukud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgituse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist ja mõned survetanke. Reeglina on see alaliik tankereid kohekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Nad on tavaliselt

Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja ­kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides

Energia ja keskkond
4 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine.  Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine;

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

tühemiteta tellismüüritise mahumass on ligikaudu 2000 kg/m3 ) on ahju soojasalvestus Q=0,88*1,5*1600*(150-40)=232320 KJ= 64,4 kWh Elamu soojakaod määratakse projekteerimisel. Ahjude summaarene soojasalvestus peab olema piisav hoone 12 tunni(24) soojakadude kompenseerimiseks ja seda mõningase varuga, et temperatuuri kõikumine ei ületaks lubatud piiri. Kui ahi on jahtunud siis hoiab ruumi temperaturi langemast hoome konstruktsioonidesse salvestunud soojus. Lõõrid Lõõrid on ahju sisemuses olevad suitsukanalid, mis ühendavad kollet korstnaga. Lõõride seintesse salvestub soojus, mis jäi kolde seintesse salvestumatta. Lõõride ja koldeseinte osatähtsus kogu ahju soojasalvestuses sõltub ahju konstruktsioonist. Ahjude lõõristikku võetakse koldejärgse küttepinnana, mille suitsuteekond võib olla kuni meetri pikkune. Pikad lõõrid põhjustavad halba tõmmet ja suurt pigitumist

Üldehitus
187 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika KT

Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.

Ehitusfüüsika
185 allalaadimist
thumbnail
14
docx

„Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad“

Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla

Ehitusõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.

Ehitusfüüsika
270 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ELU PÄIKESEENERGIAL

KELA2 Bak AÜ Juhendaja: Margit Teller Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks „elu päikeseenergial“ seetõttu, et teatud mõttes puutun sellega kokku peaaegu iga päev. Nimelt töötan lasteasutuses, kus 2009 aasta juunis valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi raha abil projekt "Valga lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina". Projekti kogumaksumus oli 22,8 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus KOIT programmi kaudu oli 16,8 miljonit krooni ning 6 miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust

Keskkonnaharidus
4 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, dusiruumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga. 7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning dusiruumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega,

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse kütet/jahutust nim sisekliima tagamisega hooneks. Hooned jaotatakse elamuteks ja mitteelamuteks (pank, hotell, tööstus- ja laohooned). Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad)

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

a) kliima (ilmastu) ­ mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus; b) teised abiootilised komponendid, mis kujundavad mikrokliimat: ­ reljeef ­ tuul ­ mullatüüp jm. 2) biootilised faktorid ­ liikide omavahelised suhted; 3) füüsilised barjäärid; 4) biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju. Produtsendid Produtsendid on enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet ­ suhkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e. biogeenide (N, P, K jt.) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid. Päikeseenergia talletatakse keemiliste sidemete energiana taimedes. Päikeseenergiat seovad taimed tänu klorofülli molekulile (roheline pigment taimedes). Mõnikord võib roheline värvus olla varjutatud punaste või pruunide värvidega. Vaatamata sellele toimub fotosüntees ka punastes ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

­ transpordiks. Veeldatud gaasi tankerid Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid: kuni -55 C ­ puuraugugaas (LPG), ammoniaak; kuni -104 C ­ etaan, eteen; kuni -164 C ­ maagaas (LNG), metaan Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. Materjaliks peab olema külmarabeduseta metall (näiteks alumiinium). Ohutusseadmeid on eriti palju. Ventilatsioon ja tuleohutus on ülimal tasemel. Kombineeritud kaubalaevad Mitme eri liiki kauba veoks on kasutusel kombineeritud kaubalaevad. Transporditav kaup on sageli väga erinev kasutusalalt, erikaalult kui ka lastimis-lossimistehnoloogia poolest. Levinumad alaliigid on: ­ OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); ­ OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); ­ OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); ­PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore);

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun