Eesti Lähiajalugu
selles plaanis (tausta kontroll). Iga inimese kohta koostati eraldi kartoteek, kui ta
midagit halba sooritas (Kommunistliku reziimi vastast). Arhiivi esmane ülesanne on
otsida informatsiooni isikute kohta (negatiivset) ning täiendada rahvavaenlaste
kartoteeki. Elanikkonna pasporteerimine- Ehk passide jagamine elanikele. Nõukogude
passe hakati Eestis jagama sõja aegsel perioodil, kuid NSVL-us maarahvas sai alles
passid 1960ndatel. Pasporteerimise eesmärk oli kõigi isikute tausta kontrollimine ja
informatsiooni kogumine. Passi oli vaja selleks, et inimene saaks vabalt liikuda
Nõukogude Liidus. NSV Liidu maa elanikkond Hrustsovi ajal oli paikne, sest ilma
passita oli võimatu reisida kaugele (Kui maalt elanik läks Moskvasse ning miilitsa
ohvitser sai ta kätte siis ta oli seaduse rikkuja, sest tal puudus isikut tõendav
dokument).Massilised arreteerimised- Vallandusid Eesti territooriumil kohe pärast
punaarmee saabumist