Koostööd noorteorganisatsioonidel ja metsavendade salkadel omavahel ei olnud. Põhiliselt tegutsesid organisatsioonid üldhariduskoolides (keskkooli osas peamiselt), vähemal määral oli neid kõrgkoolides. Iseloomulik oli konspiratiivsus, põhikirjade koostamine. Vastupanuliikumine aastatel 1955–1984. Võimude vägivallapoliitika. Repressioonid kui riiklik poliitika „Nõukogudevaenulik elemendi“ arvelevõtmine Elanikkonna pasporteerimine – et võim saaks inimese liikumise kohta informatsiooni. Passide jagamine võetakse uuesti vastu 1944. aasta lõpust, eelkõige selleks, et saada paremat infot elanikkonna kohta ja kiirkorras rahvavaenlased avastada (võimalikult põhjalik taustakontroll). Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud.
Stalini reziimi vastu; Need, kes olid L. Troskiga ühes samas paadis). Nende inimeste üle peeti arvestust ning võimude eesmärk oli kogu riigi elanikkond ülekontrollida selles plaanis (tausta kontroll). Iga inimese kohta koostati eraldi kartoteek, kui ta midagit halba sooritas (Kommunistliku reziimi vastast). Arhiivi esmane ülesanne on otsida informatsiooni isikute kohta (negatiivset) ning täiendada rahvavaenlaste kartoteeki. Elanikkonna pasporteerimine- Ehk passide jagamine elanikele. Nõukogude passe hakati Eestis jagama sõja aegsel perioodil, kuid NSVL-us maarahvas sai alles passid 1960ndatel. Pasporteerimise eesmärk oli kõigi isikute tausta kontrollimine ja informatsiooni kogumine. Passi oli vaja selleks, et inimene saaks vabalt liikuda Nõukogude Liidus. NSV Liidu maa elanikkond Hrustsovi ajal oli paikne, sest ilma passita oli võimatu reisida kaugele (Kui maalt elanik läks Moskvasse ning miilitsa
annaabi.ee 
