Maksukoormuse kasv. Vähenes religiooni mõju. Igapäevaelu: Inimesed pidid piirama toidu tarbimist. Hakati tootma ersatskaupu. Algas nälg ja epideemiad. Okupatsioon ja vägivald: Etniline puhastus- 1915 aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. Kadunud sugupõlv: Sõjas osalenud põlvkond, kelle väärtushinnangud sõja tõttu muutusid. Nad ei leidnud enam kohta rahuaegses maailmas ja muutusid pasiivseks. Osad rindel võidelnud mehed ei tundnud piisavat tunnustust riigi poolt ning hakkasid pooldama totalitaarset korda. 1917 Venemaal Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa)
piirid. Piiride raames saab politsei mõista rikkujale tema süü suurusest tuleneva karistuse. Politseile on jäetud kohtumõistmise juures teatud mänguruum, kus tuleb tal kasutada oma sisetunnet ja südametunnistust. Siinkohal mängib väga tähtsat rolli inimestevaheline suhtlemine ja käitumine. Need liikluseeskirjade rikkujad, kes vabandasid ja kahtsesid oma käitumist, mõisteti tunduvalt väiksemad tarhvid kui nendele, kes ei kahetsenud oma tegu või jäid vastuste suhtes pasiivseks. Vabandamist ja kahetsemist loeb politsei väga oluliseks kergendavaks asjaoluks karistuse kohaldamise juures. Politsei arvates vabanduste väljendusega inimesed näitavad välja austust seaduse ees ja annavad märku kavatsusest käituda tulevikus seadusekuulekalt. Lisaks prognoositud trahvide määramise suurus sõltus ka oluliselt kiiruse suurusest. Kiiruseületajate vastuste ja kiiruse suuruse näitajate puhul on võimalik tarhvi suurusjärk välja ennustada
Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö). Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole. Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes
· 17 juuni 1940 algas eestis nõukogude okupatsioon · K Päts ja J. Laidoner sunniti alla kirjutama dokumentidele · Keelustati rahva kogunemised · Kaitseliidult ja eraisikutelt eemaldati relvad · Eestisse saadeti tegevust juhtima eri saadik Anderi Zdanov · Eestis moodustati Moskvast sõltuv eesti valitsus (juhiks sai Johannes Vares-Barbarus) · Moskva plaanide kohaselt kohaselt pidi eestis toimuma jätma sedusliku mulje · Enamiks rahvast jäi pasiivseks kõrvalt vaatajaks üritati mitte sekkuda poliitikusse · Välisriikide doplomaadid töötasid eestis edasi · 6 august 1940 anneteeriti eesti lõplikult nsv liidu poolt · Roogivolikogu muudeti ENSV Ülem õukoguks · Päts ja Laidoneer saadeti siberisse · Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks Töö atlasega 1. Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940
antakse signaal 1. Juhul kui sisendite S ja R signaalid on 0-d, säilitab triger väljundis oma endise oleku. Kui mõlemasse sisendisse antakse korraga signaal 1, muutuvad nii otsene kui ka inverteeritud väljundsignaal määramatuks, mistõttu niisugune signaalikombinatsioon pole lubatud. RS-trigereid nimetatakse ka seadesisenditega trigeriteks. Kui kasutada JA-EI elementidel baseeruvat RS-trigerit, siis on vahe selles, et aktiivseks nivooks on 0 ja pasiivseks nivooks on 1. 6.5 Sünkroonne RS-triger Sünkroonne ühetaktiline RS-triger erineb asünkroonsest trigerist selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroniseerimissisend C (clock). Trigeril võivad olla korraga nii sünkroonsed kui ka mittesünkroonsed sisendid. Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal. 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger