Begamovirus BGMV (bean golden mosaic virus) G. Curtovirus Ph. Nanoviridae BBTV (banana bunchy top virus) Ph. Circoviridae G. Circovirus PCV (porcine circovirus) PBFD G. Gyrovirus CAV (chicken anemia virus) TTV (Transfusion transmitted v.) Ph. Parvoviridae SubPh. Parvovirinae G. Dependovirus (AAV) G. Parvovirus FPV (feline parvovirus) CPV (canine parvovirus) MVM (minute virus of mice) G. Erythrovirus B19 G. Amadovirus AMDV (Aleutian mink dis.v) G. Bocavirus BPV (Bovine parvovirus)
· Sugukond:Bakuloviirused (Baculoviridae) · Sugukond:Herpesviirused (Herpesviridae) · Sugukond:Adenoviirused (Adenoviridae) · Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) poksviirused (rõuged).
Kanaembrüote nakatamine Kana fibroblastide nakatamine · Viiruse identifitseerimine HAR, PCR · Antikehade määramine HAPR, ELISA Ennetamine Intranasaalne vaktsineerimine Ikosaeedriline SIGADE PARVO Ilma lipiidse ümbriseta Põhjustaja: Parvoviridae Parvovirus Üheahelaline DNA Sigade parvoviirus Hävib formaliinis või NaOH toimel Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel
Lahangul näha põletikku kopsudes, valgeid laike neerudel. Sigimishäired: Abordid tiinusel lõpul, surnult sünnid. Loote südame hüpertroofia. Ulatuslik fibrinoosne ja/või nekrootiline müokardiit. Viiruse esinemine loote kudedes ja südames. Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Iseloomulik lahanguleid - verevalumid nahal, neerud suurenenud, pindmised verevalumid. Iseloomulikud mikroskoopilised muutused - nekrootiline vaskuliit, fibrinoosne glomerulonefriit. Parvoviridae – ümbriseta Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste” geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruste replikatsiooni. Iseloomulik TPE rakukultuuris tekib viiruse replikatsiooni ajal. Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad
15x106 (reoviirused). § Nn. "+"-RNA viiruste ilma kapsiidita RNA on infektsioosne, sest see käitub kui mRNA, mille alusel sünteesitakse uute virionide ehituslikke osi. "" RNA viiruste RNA pole infektsioosne. Klassifikatsioon § Hierarhiline klassifikatsioon (selts > sugukond > alamsugukond > perekond > liik > tüvi/tüüp). Reaalselt kasulik on klassifikatsioon vaid sugukonnast allapoole. Kõigi sugukondade lõpus on liide viridae (Poxviridae, Herpesviridae, Parvoviridae, Retroviridae). § Perekonna lõpus liide virus (Enterovirus, Rhinovirus). Klassifikatsioon alused § Klassifikatsiooni aluseks on: morfoloogia, füsikokeemilised omadused, genoom, makromolekulid, antigeensed omadused, bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles
annaabi.ee 
