Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN). Une käitumuslikud kriteemiumid : vähenenud motoorne aktiivsus, vähenenud vastus stimulatsioonile, stereotüüpsed kehaasendid (pikali, silmad kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus.
Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK). Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee - Ventraalne – alt „mis“ tee Nägemise areng ja spetsiaalne ajuala nägude jaoks. Misasi on „laisk“ silm? Imikud sünnivad terve nägemismeelega aga on vaja harjutamist. Imikutel nägemine väga
adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin • Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) • Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) • Kasvuhormoon (GH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Leutiniseeriv hormoon (LH) 61 Hüpotalamus ja eesmine ajuripats Keskjoone vaade illustreerib, kuidas parvotsellulaarsed rakud sekreteerivad vallandavaid-pidurdavaid hormoone ajuripatsi portaalringesse eminentia mediana tasemel. Edasi transporditakse need eesmisesse ajuripatsisse, et kontrollida seal hormoonide sekretsiooni. Hüpotalamuse vallandavate hormoonide omadused • Sekretsioon on pulseeriv • Toimivad spetsiifilistele membraani retseptoritele • Signaali ülekanne toimub teiseste virgatsainete abil • Stimuleerivad “ladustatud” ajuripatsi hormoone
•LG 1 ja 2 rakukiht on magnotsellulaarsed st koosnevad suurtest rakkudest. Saavad sisendi –professionaalsed juhid vaatavad ühte punkti: oluliselt vähem silmade liigutamist (pimedust) kepikestest ja on tundlikud valgusele aga mitte värvile. •LG kihid 3-6 on parvotsellulaarsed st koosnevad väiksematest rakkudest, sisend –sama sportlastel kolvikestest ja tundlikumad värvile. •Nägemiskoore V4 kihti jõuavad need sisendid eraldi. Nägemissüsteem:
Rakkude/juhteteede erinevad omadused - Taju on kõvasti seotud füsioloogiliste tunnustega. - Nägemine on kõige paremini uuritud meel - Kepikesed (jämedad jooned, must-valge, 120 milj rakku, kõige tundlikum hämaras, perifeerias, öösel) - Kolvikesed (koonused) (peened detailid, värviline (3 tüüpi), 6-7 mln rakku, kõige tundlikum eredas valguses, tsentraalne, detailne) - Eelised – värvipimedatel on pimedas eelised Magno- ja parvotsellulaarsed juhteteed … viivad erinevatesse ajupiirkondadesse. Segregeerumine: - V1/V2: primaarne nägemisala. Nägemisinfo esmane töötlus (nii värv, vorm kui liikumine). Kahjustus -> inimene on pime. - V3: objektide (eriti liikuvate objektide) kuju/vorm, 3D-lisus - V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine Juhteteed ei tööta isoleeritult vaid suhtlevad omavahel. 2 juhtetee süsteemi:
annaabi.ee 
