Tõde ja Õigus II Terve tekst
Minuga räägib ta alati
saksa keelt, seda pead sa teadma, sest mind ta tunneb ja minu saksa keelt ka... Soo, ja nüüd
võime minna, rüüpa oma teetilk klaasipõhjast veel ära, sest milleks järele jätta! maksma peab
niikuinii täie raha. Kõigega kokku kakskümmend viis -- naeruväärt vähe, kui õieti mõelda. See
tähendab, kahe inimese toidu eest ainult kakskümmend viis, sest nüüd pead sina ka minu eest
maksma; parvevenelasele, sellele kõrilõikajale maksin ju mina sinu eest. Nii et siis oleme tasa.
Väike vahe, mis jääb, selle annan sulle pärast ära, seltsimeeste asi. Ma ei taha praegu
vahetada, sest raha on nimelt niisuke sinder, et niipea kui ta peeneks vahetad, kaob ta taskust
vägisi, isegi ei tea kuhu. Käid ja käid, katsud ja katsud, ja korraga ongi läind... Maksa aga
julgesti, omast sa ilma ei jää, sest minuga ei ole veel keegi omast ilma jäänd. Pealegi, sa pidid