· Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. · Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. · Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. · Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. · Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. · Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). · Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. · Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga. · Vanade puudega lehismetsad on kuivaperioodidel ja äikesega tuleohtlikud. · Tulekahjud üsna tihti.
Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga. Vanade puudega lehismetsad on kuivaperioodidel ja äikesega tuleohtlikud. Tulekahjud üsna tihti.
Eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks. Teatud juhtudel on treiler varustatud tõstefunktsiooniga. Õhutransport, mille levinuim vahend õhtutranspordiks on helikopter, harvemal juhul lennuk. Eesti oludes ei ole õhutranspordi kasutus levinud meetodi kõrge hinna tõttu. Lisaks on Eestis maanteeühendus ka kaugemate piirkondadega rahuldaval tasemel. Veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondades parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid.
Eriotstarbelised treilerid: eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks. Teatud juhtudel on treiler varustatud tõstefunktsiooniga. Õhutransport: levinuim vahend õhtutranspordiks on helikopter, harvemal juhul lennuk. Eesti oludes ei ole õhutranspordi kasutus levinud meetodi kõrge hinna tõttu. Lisaks on Eestis maanteeühendus ka kaugemate piirkondadega rahuldaval tasemel. Veetransport: veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondes parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid: On erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade
mida leidub kaldail ka inimeste poolt sinna jäetud materjale (loodusliku päritoluga). Tammid tõstavad veetaset tihti mitmete meetrite võrra. Samuti on need vajalikud veetaseme püsival kõrgusel hoidmiseks. Veetaset reguleeritakse ülejooksuga kopratammides. Oma loomingut kobras lõhkuda ei oska tammisid mõistab ta vaid kõrgemaks ehitada. Tammi ehitusel osalevad kõik koprapere liikmed. Vajalik materjal parvetatakse jõgepidi kohale. Muda, mulda ja kive tassivad nad, surudes neid esikäppadega vastu rinda ja liikudes kindlalt tagajalgadel, tugev saba toeks. Huvitav on tõdeda, et koprad ei aseta tammi ehitades oksi ja propse vooluga risti, vaid piki oja, tippudega voolu suunda, mis muudab tammi väga tugevaks ja vastupidavaks. On tamme, mis pidevalt uuendatuna teeninud mitmeid koprapõlvkondi. Vesi paisutiigis peaaegu ei liigugi, vaid veerohkemal aastaajal esineb tammil ülejooksu.
annaabi.ee 
