Lahmuse Mõis
kohta on teavet vähe. Teada on, et ta teenis sõjaväes, kus tõusis kapteniks. 27. märtsil 1735. aastal omandas ta
Helffreichide perekonnalt Voltveti naabruses asuva Kärsu rüütlimõisa. Edaspidi on mõlemal mõisal ühine ajalugu.
EAA, f. 3742, n. 1, s. 140. Krüdeneride suguvõsa vapp.
Krüdeneride suguvõsa kohta on teateid juba 13. sajandist, mil nad kuulusid Riia linna raadi. 14. sajandil olid nad
juba Riia peapiiskopi vasallid. 1855. aastal tõstis Vene keiser nad paruniseisusse. Suguvõsa on andnud nime
Krüüdnerile ajaloolisel Võrumaal ja mitmele kohale Lätis.
EAA, f. 1850, n. 1, s. 132, l. 13p, 14. Krüdeneri sugupuu.
14. jaanuaril 1744 pantis Martin Friedrich von Krüdener Voltveti ja Kärsu mõisad 40ks aastaks Jacob von
Dohrenile (u 17071756). Balti provintsides oli levinud päruspandivaldus, mis kasvas välja keskaegsest
tavaõigusest. Pandiõiguse põhimõtted pandi seaduses kirja suhteliselt hilja -- alles 1865. aastal ilmunud Balti
Eraseaduses
annaabi.ee 
