Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi,
järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda
(MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema).
Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub),
partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates
lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore,
et sa tulid).
Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari
SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles
pole aegade ühildumist.
annaabi.ee 
