.4 päeva, suurima kolesteriidide ja kolesteroolisisalduse tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee - HDL teke ja ringlus
On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni. Komparatiivi märgitakse partikliga ,,kui" või elatiiviga. Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub),
kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes: a) kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus; b) jutustavates lausetes, mille lõppu pannakse vä/võ/või; c) teist kõnelejat parandavates lausungites, kus püütakse korrigeerida teise öeldut – sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada toimetamispartikliks; d) üldise sisuga mis-lauses, mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis sul suus on, kala=vä); e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798) Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse ettepanekut tehes, teise algatatud paranduste puhul, vestlusteemat jätkades, jah/ei vastust oodates
annaabi.ee 
