Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18- aastased. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja
b) riigiasutuste, riigiettevõtete, riiklike organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste majandustegevust; c)riigiasutuste, riigiettevõtete j a muude riiklike organisatsioonide majandustegevust. 106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter a) ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, b) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, c) mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul. 107. Parlamendi heterogeensust (laia poliitilist spektrit) soodustaks a) valimisnimekirjade (parteide) vahmiskünnise puudumine; b) valimisnimekirjade (parteide) kõrge valimiskünnis; c) valimisnimekirjade (parteide) keskmine vaümiskünnis. 108. Ühiskonna huvisid on sunnitud kõige laiemalt arvesse võtma a) laial poliitilisel põhjal moodustatud valitsus; b) ühtsal poliitilisel põhjal moodustatud valitsus; c) ülemineku valitsus. 109. Motiivide struktuuri moodustavad
täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 106. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter a)ühemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, b)mitmemandaadiliste valimisringkondade ja üksikkandidaatide puhul, c)mitmemandaadiliste valimisringkondade ja parteinimekirjade puhul. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a)tegemata jäetakse; b)tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 47.Kõrged väljumisbarjaarid a)suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c) ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, L 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis;
enamusega. Saksamaa- parlamendi alamkoda valitakse kasutades majoritaarset kui proportsionaalset valimissüsteemi. 1950. aastal väljakujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast 6 ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhjal (nagu USAs ja Suurbritannias), teine pool valitakse liidumaade kaupa ülesseatud kinniste parteinimekirjade põhjal (second ballot) võrdelisuse alusel. Ülemkoda koosneb oma suurusest sõltuvalt 3-6 liidumaa valitsuse liikmest, kelle määrab liidumaa valitsus. Prantsusmaa- riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks, kus kandideerida võib piiramatu hulk kandidaate ja kasutatakse süsteemi, mille kohaselt valituks osutub kandidaat, kes kogub absoluutse enamuse. Kui kellelgi ei õnnestu saavutada 50% + 1hääl, siis toimub nädal hiljem teine
Esindajatekoda kolme enim hääli saanud kandidaadi hulgast, põhimõttel et igal osariigil 1 hääl. Nii on läinud ajaloos kahel korral (1800 ja 1824). Saksamaa – parlamendi alamkoda valitakse, kasutades nii majoritaarset kui proportsionaalset süsteemi. 1950. aastail välja kujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhjal (nagu USA-s ja Suurbritannias), teine pool valitakse liidumaade kaupa ülesseatud kinniste parteinimekirjade põhjal (second ballot) võrdelisuse alusel. Ülemkoda koosneb oma suurusest sõltuvalt 3-6 liidumaa valitsuse liikmest, kelle määrab liidumaa valitsus. Prantsusmaa – riik on jaotatud ühemandaadilisteks ringkondadeks, kus kandideerida võib piiramatu hulk kandidaate ja kasutatakse süsteemi, mille kohaselt valituks osutub kandidaat, kes kogub absoluutse enamuse. Kui kellelgi ei õnnestu saavutada 50% + 1hääl, siis toimub nädal hiljem teine hääletusvoor (osaleda saavad
Parlamendis on ju esindatud tunduvalt laiem poliitiline spekter kui valitsuses, mille moodustavad üldjuhul ainult valitsevasse koalitsiooni kuuluvad poliitilised parteid. Kõige laiemaks kujuneb parlamendi poliitiline spekter (võimalikult erinevad ühiskonna poliitilised huvigrupid on parlamendis esindatud) kahtlemata mitmemandaadiliste vali- misringkondade ja parteinimekirjade puhul. Ühemandaadiliste valimisringkondade korral valitakse väga suure tõenäosusega parlamenti peamiselt üle viiekümne aasta vanused kõrgharidusega, veel parem teaduskraadiga, soliidsed ja tasakaalukad meesterahvad. Selline valimissüsteem kindlustab küll parlamendisaadikute tiheda sideme oma valijatega ning koostöö naaberringkondade ka teistest parteidest parlamendisaadikutega, kuid tingib
annaabi.ee 
