häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Soomes, Lätis) Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas reastanud ning valija saab hääletada vaid parteinimekirja kui terviku, mitte enam üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud. (Hispaanias, Portugalis) Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse. 5. Valimiste põhimõtted.
Valimised on võrdsed tähendab veel seda, et kõik hääles on võrdsed kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on muuhulgas Eestile omane parteinimekirja baasil valitav seadusandev võim. Vähem levinud on poolproportsionaalsed (või poolmajoritaarsed) valimissüsteemid. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1. süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; 2. valitsemise juures on esmatähtsusega efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; 3. süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; 4
liitumine Rahvuslik keskerakond, ühinenud põllumehed: Valimisseaduse muutmine 1926: 1) Kõikidel parlamenti kandideerivatel rühmitustel oli tarvis maksta sisse 50 000 marka. Suurtemate parteidele see polnud midagi aga naljameestele see oli suur raha summa. Kui parlament saab koalitsiooni sisse, siis riik maksab raha tagasi, kui mitte siis jäävad ilma. 2) Keelustati ära ühenimelised fraktsioonid. 3) Rahvas võis nüüd valida konkreetse kandidaadi, mitte ainult parteinimekirja. Riigikogu III koosseis (1926-1929): Kandideeris 11 nimekirja, millest vaid üks parlament ei pääsenud. Sotsiaaldemokraadid said riigikogus 24 saadikukohta. Põllumeestekogud said 23 kohta. Asunike Koondis sai 14 kohta. Tööerakond sai 13 kohta. Rahvaerakond sai 8 kohta. Vasaksotsialistid said 6 kohta, Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis
annaabi.ee 
