halvamaitselisi vilju. Poevarguste arv on aasta jooksul paisunud 70 protsendi võrra, olles ilmselt Eesti kõige kiiremini kasvav tegevusala. Poeomanikud ja turvafirmad on veendunud, et poevaraste jaoks oli pisivarguste dekriminaliseerimine hea uudis. /.../ Seetõttu on igati mõistetav, et riigikogu õiguskomisjonis on koostatud eelnõu seadusandliku praagi välja- praakimiseks. Kas see eelnõu ka vajalikku toetust saab, sõltub juba kaine mõistuse ja parteidistsipliini vahekorrast komisjonis. Kuid sel juhul peab keegi võimulolijatest oma viga tunnistama. Igal juhul on justiitsministeeriumil nende andmete taustal äärmiselt keeruline väita, et riiklik poliitika pisivaraste kohtlemisel on edukas ja senisel kursil jätkamine on õigustatud. Kuid hullem veel on see, et kus seadusetäht isegi võimaldaks tõsisemalt karistada, seal ei lase seda teha puudulik infrastruktuur. Praegu pole praktikas kiiret karistust rakendada ja inimest arestimajja saata sageli
Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale. Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 19171918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias. Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega parteist välja parteivastase kihutustöö ja parteidistsipliini mittetäitmise pärast ning ta opteerus 1920 Eestisse. Ferdinand Rei pääses Eesti Vabariiki venna August Rei abiga (ilma poleks teda sisse lastud) ja tingimusel, et Ferdinand Rei rohkem poliitilisest tegevusest osa ei võta. Eestisse naasmise järel elas Ferdinand Rei Viljandimaal Imavere vallas Järavere külas Kadastiku talus. Ta sai varakult teada 1941. a. küüditamisest ja hoiatas teisigi. Oli ka ise ENSV Ministrite Nõukogu 14. märtsi 1949 otsusega küüditatav, kuid mitte
tegutsevateks seadusandlikeks organiteks riiklikul tasemel. 3.oli võimalus nõukogusse valitud saadikut tagasi kutsuda. Tagasikutsumise ja saadikutele teatavate hüvede pakkumisega saavutati võimudele meelepärane hääletamine. 4.nõukogud moodustasid täitevorganeid (valitsust), kes formaalselt olid nõukogude ees aruandekohustuslikud. Faktiliselt moodustati täitevorganid vastava taseme parteiorganite näpunäidete järgi ja faktiliselt kontrollisid parteiorganid parteidistsipliini abil täitevorganite tegevust. 5.ei eksisteerinud mingit võimude lahusust ja teoorias võimude lahusust otsesõnu isegi eitati. § 7. Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid 25 Riikliku korralduse vorme on kaks: unitaarriik ja föderaalriik ehk liitriik. Konföderatsioon ehk riikide
annaabi.ee 
