Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika
Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda
Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid esinevad peamiselt vaid astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) Milline oli Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuuriline eripära ja kuidas see mõjutas kirikumuusika arengut? Iseloomusta lühidalt tekkinud stiili. Altari kohal asetsesid kahel pool rõdud, neist kummalgi oli oma orel. Rõdudele
puudumine oli tema karjääri takistanud, kuid kaheksa kuu pärast toimus uus laulatus Rooma suurettevõtja rikka lesega, kes tõmbas Palestrina tema elu lõpul hoopis äriafääridesse. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta ise elu lõpul ,,häbenes ja kurvastas", et ta on loonud muusikat ka armastusluulele (umbes 100 ilmalikus laadis konservatiivset madrigali). Palestrinat tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal, mis enamasti on paroodiamissad. Neid on säilinud 104, ligi pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajalnja suur hulk ilmusid varsti pärast tema surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 50 vaimulikku madrigali ja teisi kiriklikke teoseid. 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik
siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid esinevad peamiselt vaid astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) 8 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda
annaabi.ee 
