Animatsiooni ajalugu
Siis debüteerib tema senine operaator
Heino Pars filmiga "Väike motoroller" (1963). Järgnesid filmid "Just nii" (1963), "Park"
(1966), "Jonn" (1966), "Hammasratas" (1968) ja "Jalakäijad" (1971, mis keskendusid natuke
tõsisematele teemadele nagu nõukogude bürokraatia satiir. Edasi tulevad filmid "Hiirejaht"
(1965), "Ahvipoeg Fips" (1968), "Aatomik" (1970), "Aatomik ja Jõmmid" (1970), mis
säilitasid satiirilist meeleolu. Järgnevad paroodiafilmid "Eesel, heeringas ja nõialuud" (1969) ja
"Verine John" (1974). Aimefilm "Zhanri sünd" (1967) on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja
kujunemisest XIX-XX sajandi vahetusel. Jätkates eksperimenteerimist, teeb Tuganov
piksillatsioonfilmimise abil reportaazhi laulupeost nimega "Inspiratsioon", (1975) ja filmi
"Suveniir" (1977), mis on arvatavasti maailma esimene stereoskoopnukufilm (3D-film).
Tuganovi järel arenes animatsioon rahvuslikku kultuurirada pidi, siia uude kunstiliiki hakati kohe
annaabi.ee 
