Parmupill Ka rm e n P uid a k T utvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi
Parmupill Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel 4. sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvuspilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras -
Parmupill Tutvus tus · Parmupill (ing.k. Jew's harp või Jaws harp, vene k. vargan ) on laialt levinud muusikainstrument, valmistatud puust, luust, bambusest või metallist. · Parmupill on üks idiofone, mis tekitab heli keele näppimise teel. Samas võib teda nimetada ka aerofoniks, kuna heli tekib tänu võnkuma pandud õhusambale. · Meile kõige tuttavam parupill koosneb raud või vaskraamist, millel on altpoolt (,,pära") võtmepära kuju, ülal aga asetsevad lahtised rööbitised otsad (,,aisad"), nende vahel on õhuke teraskeel kinnitatud ainult üht otsa pidi pära külge.Selle lahtine ots on veidi
sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat astet oktaavi seitsmest helist (keelest) kõikides oktaavides pool- või täistooni võrra. Päritolu Kõige tõenäolisemalt leiutati harf sõltumatult mitmes maailma piirkonnas juba esiajal. Sageli on öeldud, et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu, millele on kinnitatud kõlakast ja mitu keelt. Selleks, et harfile oleks võimalik kinnitada rohkem keeli, hakati hiljem harfe tegema mitte ühest, vaid kahest puutükist, mis ühest otsast omavahel kinnitati. Seda harfitüüpi nimetatakse nurkharfiks.
http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3H8a1vo_tQg Slaid 2 Parmupill ka suu-, moka-, noka-, konnapill) • 1 maailma vanimaid muusikainstrumente Hiinast leiti joonis, mis kujutab 4 saj eKr muusikut, kes mängib parmupilli taolist muusikariista. • Pärit Aasiast, Eestisse jõudis ilmselt sakslaste vahendusel. • Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13.saj. algusest.Laiemalt levis parmupill Põhje- ja Lääne- Eestis 19.sajandil. • Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu.
pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Trompeti tüüpi puhkpillid ... on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai osav mängumees ka meloodiat mängida. KEELPILLID Keelpillidest on Eestis kõige vanem kahtlemata kannel. Selle vanuseks arvatakse paar tuhat aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
