Parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku: -Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid -William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmas Stuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante.
1679 ,,Habeas Corpus Act" James II astus võimule pärast Charles II, ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Pages Prantsusmaale kui William III ja Mary II võimule olid kutsutud. William III parlamendi kutsel Inglismaa troonil. allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. George I 1714. Hannoveri dünastia esimene esindaja Robert Walpole peaminister, tema võimu ajal kindlustusid parlamentlikud traditsioonid Thomas Hobbes inglise filosoof, kes väitis et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. ,,Leviathan" John Locke- Inglise filosoof, kes arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1)
Seega on poliitilised parteid kodanike vabatahtlikud ühendused oma isiklike huvide kaitseks poliitilise võimu haaramise kaudu. Partei – osa millestki Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed, demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis. Süsteem on soodne suurtele parteidele
Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Parlament 18. saj. : William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku:-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid- William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante.
annaabi.ee 
