Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Vabadussõjalaste Liit määrati likvideerimisele. Laidoner alustas kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid. Ilmumise lõpetasid vapse toetavad ajalehed ja üks ajakiri. 10. "vaikiva ajastu" sisseseadmine. 1934. a. märtsist algas Eesti sisepoiitikas uus ajajärk. Seda iseloomustas parlamentarismist loobumine ning üleminek tugevale autoritaarsele valitsusviisile, kindla käe pootikale. Analoogilised muudatused valitsusviisides toimusid sel ajal väga paljudes Euroopa riikides. 1934. a. Märtsis läks riigikogu laiali. Võim koondus K. Pätsi kätte, kes hakkas valitsema dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes ,,vaikiv ajastu" s.t valitsemine ilma parlamendita. 11
2 abisekretäri). ESDTP sai esimehe ja sekretäri koha (2 kohta). Asutava kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava kogu valitsused: Asutavakogu peamiseks ülesandeks oli Eesti põhiseaduse ja Eesti maaseaduse väljatöötamine. Enne lõpliku põhiseaduse loomist tuleb luua ajutine põhiseadus, mis paneb paika kõige tähtsamad punktid. Loodi märtsis mitteametlik komisjon ajutise põhiseaduse loomiseks. 4. juuni- Võeti ajutine põhiseadus vastu, milles loobuti parlamentarismist. Kõrgemat võimu teostas asutav kogu, kirjutasid ette valitsusele seda, mida valitsus võib teha ja mida ei tohi teha. Valitsus polnud iseseisev võim, nad ei saanud teostada oma enda poliitikat. Valitsus tuli nimetada ametisse tähtajaliselt üheks aastaks. Peaministriks Otto Strangman. Ministrite kohad jagati proportsionaalselt. Asutava kogu tegevus: 1) 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest,
18.02 sotsdemide nõudmisel kutsuti kokku AK plenaaristung. Peamiseks küsimuseks suhtumine presidendi ametikohta. Eraviisiline nõupidamine. Ei ole teda, kes mida ütles. Presidenti ametikoht aga kustutati sellega eelnõust, mindi tagasi rahvavalitsuse idee juurde. Maikuus saadi PS komisjonis kokku lõplik variant, 15.06.1920 kinnitati PS, selle vastu hääletas kõigest kolm. Hakkas kehtima 21.12.1920. tagantjärele on öeldud, et tegemist oli segasüsteemiga. Osaliselt laenatud parlamentarismist, teisalt Sveitsi süsteemist, mis tähtsustas ennekõike rahva osa. PS koosnes 10 peatükist. 2 põhiküsimust: 1) kodanike õigused: loeti üles, kõik, mis tollases maailmas kasutusel olid (kõik kodanikud seaduse ees täiesti võrdsed, likvideeriti kõik seisuslikud tiitlid, kuulutati, et riigil ei olnud teenetemärke (v.a Vabadusrist). Naiste osalemine aga Eesti riigi juhtimisel ei kannatanud mingisugust kriitikat. Juhtivatel positsioonidel ainult mehed.
tunduvalt tagasihoidlikumaks kui see ajutine põhiseadus oleks võimaldanud. Tegelikkus jäi püsima valitsuse laialdane võim. Sveitsi süsteem eeldaks, et lisaks tähtajalisele valitsusele koosneb valitsus oma eriala spetsialistidest, tegelikult selleks ajaks oli Asutav Kogu ametisse kinnitanud juba esimese Vabariigi valitsuse ja selle kinnitamisel ei olnud juttugi mingist tähtajast, tegemist ei olnud ka erapooletute spetsialistidega. Kuna valitsuse moodustamisel lähtuti ikkagi parlamentarismist, siis koalitsioonimoodustamiseks väga suuri võimalusi olnud. Kuigi Tööerakondlased võinuks moodustada kaheosalise koaltsiooni, leidsid nad, et see ei ole otstarbekas, sest välismaal käsitleti EV väga vasakpoolsena. Algusest peale võeti kurss luua 3 parteiline valitsus. Valitsusjuhi kohta pakuti Tööerakonnale, kes seadis Otto Strandmanni kandidatuuri. 13.11.2012
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a sees on toad ja saalid. Jääkelder püramiidi sees, templitevaremed, obeliskid, hiina maja ja palju muud. 1980-ndatel restaureeritud. VALGUSTUSAEG, ROUSSEAU JA TAGASI LOODUSESSE (Hellström 1997 järgi) Prantsuse valgustusaja filosoofid olid vaimustuses Inglismaast, sealsest parlamentarismist, teaduslikest avastustest (Newton), ja aiakunstist. Kritiseerisid kuninga ja kiriku ainuvõimu Prantsusmaal. Prantsuse barokkaed oma pügatud puudega kui türannia sümbol. Rousseau oli üks neist, kes nägi tsivilisatsioonis ja kultuuris inimkonna hädade juuri, ja kutsus inimesi tagasi loomulikuma eluviisi juurde. Maaelu ja pidev suhtlemine loodusega pidi inimesed taas terveks ravima nende hädadest ja teesklusest.
annaabi.ee 
